Soome kaitseministri karm hinnang: selleks Venemaa valmistub

Türgis Istanbulis oodatakse praegu, kas Venemaa ja Ukraina delegatsioonide vahel algavad relvarahu läbirääkimised.

Venemaa president Vladimir Putin otsustas rahuläbirääkimistele mitte minna, kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli nõus Putiniga otse läbi rääkima, vahendab Iltalehti.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen kommenteeris parlamendis meediale relvarahu läbirääkimisi. Ta arvab, et liiga suuri ootusi ei tasu sellele panna.

Venemaal on endiselt piisavalt hea operatiivsuutlikkus sõja jätkamiseks. Loomulikult näitab nende majandus nõrkuse märke. Kuid lääneriigid ei tohiks end liialt haarata mõttest, et Putin on ühtäkki rahutuvina liikvel, vaid me peaksime tekitama survet, ütles Häkkänen.

Surve all peab ta muu hulgas silmas USA ja Euroopa majandussanktsioone ning Ukraina toetuse tugevdamist ja tugevamat sõjatehnikat, et Ukraina saaks end kaitsta ja saata Venemaale signaal, et Ukraina ei nõrgene.

Kui nüüd keskendume liiga palju sellele, et Lääs ütleb, et ta tahab rahu ilma Venemaale reaalset survet avaldamata, ei suurenda see Putini survet rahulaua taha tulla. See võib viia just sellise kassi-hiire mänguni, kus venitatakse ja venitatakse, ütles Häkkänen.

Venemaa peab nägema, et Ukraina toetamine ei lõpe kuskil, vaid vastupidi, Ukraina relvajõud kogu aeg ainult tugevnevad. See toob kaasa selle, et Venemaa peab oma arvutustes jõudma rahulaua taha.

Kaitseminister Häkkänen ütles, et Venemaa valmistub praegu täielikult suvel algavaks sõjapidamiseks Ukrainas.

Nii et tegelikult pole seal mingeid märke rahuseisundiks valmistumisest, näeb Häkkänen.

Pole märke, et Venemaa tõmbaks ootamatult pidurit või külmutaks tõeliselt tagalas vägede ettevalmistuse või tööstusliku tootmise või et ta leevendaks vägede grupeerimist. Vastupidi, Venemaal säilib väga tugev potentsiaal täiemahulise sõjapidamise jätkamiseks. Need märgid viitavad ka sellele, et Putini rahumängule tasub läheneda üsna realistlikult, märkis ta.

Kui Häkkänenilt küsiti, kas USA saab aru, et Venemaa mängib aja peale, vastas kaitseminister, et usub, et ameeriklased saavad faktidest aru. Tema sõnul on USA-l rahuläbirääkimistel uus stiil. Häkkäneni sõnul saadab Soome USA-le sõnumi, milline tegija on Venemaa.

Neil on läbirääkimiste pidamise oskused, mis on läbi ajaloo tuntud. Nüüd peab ka Lääs nende mänguraamatust aru saama. Nad ei ole sellises olukorras juhuslikult, vaid neil on Euroopas laiaulatuslikud püüdlused ning kui neile ei leita Ukrainas usutavat vastujõudu ja piisavat ressurssi, siis olukord jätkub, nentis Häkkänen.

Briti väljaanne Guardian teatas, et USA senaator Lindsey Graham peaks täna neljapäeval 15. mail teavitama Euroopa liidreid oma riigi sanktsiooniplaanidest.

Häkkäneni sõnul on USA-s valmisolek kehtestada veelgi tugevamaid sanktsioone.

See sõltub väga palju Donald Trumpi positsioonist, ütles Häkkänen, meenutades, et ka Euroopal peab olema oma tugev tegutsemisvõime sanktsioonide osas.

Häkkäneni sõnul ei saa Euroopa lihtsalt jälgida, mida ameeriklased teevad. Seetõttu on ka Soome nüüd läbirääkimiste ajal pingutanud, et Ukrainat tugevalt toetada.

NATO peasekretär Mark Rutte soovib, et liitlased kulutaksid 2032. aastaks kaitsele viis protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust.

3,5 protsenti kuluks otsesteks kaitsekuludeks ja 1,5 protsenti mitmesugusteks muudeks kulutusteks nagu infrastruktuur ja küberjulgeolek.

Asja arutati täna ja eile NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Türgis.

Häkkäneni sõnul tahetakse NATO kaitsekulutuste taseme küsimus ja NATO kaitse sisuga seonduvad laiemad küsimused heaks kiita ja arutada NATO kaitseministrite kohtumisel juuni esimesel nädalal. Ka Soome kujundab praegu oma valitsuse seisukohta kulutuste taseme osas.

Häkkäneni sõnul peavad kaitsekulutused lähtuma ohuhinnangust ning võime- ja vägede vajadusest.

Nagu olen ka varem öelnud, on kogu kevade kestnud [NATO] kaitseplaneerimise protsess arenenud nii kaugele, et seoses Venemaa ja nende liitlaste ohuga jääb kaitsekulutuste tase otseste kaitsekulutuste osas 3,5 ja 4% vahele, nendib Häkkänen.

Häkkänen ei täpsustanud, mida 1,5-protsendiline näitaja endast kujutab.

Meedia küsis Häkkänenilt ka kommentaari hiljutiste sündmuste kohta Läänemerel.

Eesti merevägi eskortis teisipäeva õhtul Eesti majandusvööndist välja Venemaa varilaevastikku kuuluva laeva. Kohapeal käis ka Vene õhuväe hävitaja, mis Eesti välisministri Margus Tsahkna sõnul rikkus NATO õhuruumi ligi minuti vältel.

Häkkäneni sõnul on Soome olukorda jälginud ka oma piirkondliku järelevalve kaudu. Häkkäneni sõnul on asja jälgitud koos Balti riikide ja NATO operatsioonidega.

Vene lennukid on olnud aktiivsed. Midagi dramaatilist selles pole, aga operatsiooni on kontrollitud. Seal on rahvusvahelises õhuruumis ja merealadel tegutsenud Vene laevad ja õhuväe lennukid.

Häkkäneni sõnul olid asjaga seotud ka Soome lennukid. Kaitseminister nendib, et varilaevastikku kuuluv laev on õhuväe poolt tuvastatud ja selle tegevust on erinevate mehhanismide kaudu jälgitud.

Kommentaarid

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.