Suurbritannia on toonud Soome kümme moodsaimat lahingukopterit Apache. Õhudivisjoni juhtiv kolonelleitnant Huw Raikes ütles Iltalehtile, et Apache kopterid harjutavad Soomes ja Eestis, et viia ellu NATO uusi kaitseplaane.

Britid on käivitanud operatsiooni Razoredge, mille eesmärk on demonstreerida tulejõudu merel, maal ja õhus.

Razoredge’is on meie eesmärk saata venelastele strateegiline sõnum, et oleme valmis Soomet ja Eestit kaitsma, rõhutab Raikes.

Samas tahavad britid paljastada, et NATO uute kaitseplaanide hulgas on Apache’de kasutamine Venemaa soomusrünnaku peatamiseks Soome ja Eesti piiril.

Soomel pole üldse lahingukoptereid, mida peeti enne NATO liikmeks saamist riigi kaitse üheks suurimaks nõrkuseks.

Oleme siin selleks, et Venemaa agressiooni ära hoida. Peame pakkuma heidutust, mida NATO praegu vajab, ütleb Raikes, viidates Apache’i relvastusele ja jõudlusele.

Britid on Ameerikas toodetud helikopteri moodsaimat versiooni kasutanud kaks aastat.

Raikes kirjeldab oma Apache’i üksust kui NATO kaitsesõja kummitust: eikusagilt ilmuvad välja helikopterid, mis hävitavad Vene tankid ja muud sõidukid ning kaovad kiiresti oma peidupaika järgmist missiooni ootama.

Helikopteril on peal radar, mida nimetatakse kaugmaaradariks (inglise keeles longbow). Radar tuvastab vaenlase soomukid ja sõidukid, edastades sihtmärgi teabe otse rakettidele. Sihtmärkide hävitamine toimub väga kiiresti, ütleb Raikes.

Ülem esitleb koptereid Tallinnast 50 kilomeetrit läänes asuvas NATO Ämari lennubaasis.

Ees ootab lend Eesti idapiiri suunas, kus kopterite Apache missiooniks on Venemaa tankide hävitamine – simulatsiooni korras.

Kasutame kaheksa kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide ründamiseks rakette. Raketid on sarnase ulatusega. Helikopteritel on all ka 30-millimeetrine kahur. Relvad on uskumatult võimsad ja surmavad, hindab Raikes.

Käimas on NATO õppus Hedgehog. Nimi tähendab siili, torkivat looma, kelle nahk vägivaldsele sissetungijale reageerib.

Siil on ideaalne nimi NATO õppusele Eestis.

NATO on Eestis, Lätis ja Leedus loobunud niinimetatud „käivitustraadi” sõjalisest doktriinist. Varem arvati, et alliansi kaitseks piisab NATO territooriumile tunginud Vene vägede väljatõrjumisest massilise vasturünnakuga.

Kõige lähtekoht uues kaitseplaanis on see, et venelasi ei lasta sentimeetritki edasi. NATO sõjalised planeerijad on Ukraina sõjast õppinud, kui kiiresti suudavad venelased oma okupeeritud alasid kindlustada.

See on taktikaline fakt, et venelastelt on kaotatud territooriumi väga raske tagasi võtta, rõhutab Peeter Kuimet. Ta töötab Eesti Kaitseministeeriumis rahvusvahelise koostöö juhina.

On veel üks põhjus – väga jõhker –, miks NATO on oma sõjalist doktriini muutnud. Mitte mingil juhul ei taheta jätta tsiviilisikuid Venemaa kätte.

Butšas nägime, kuidas venelased kohtlevad ukrainlasi, oma slaavi vendi. Ma ei taha mõeldagi, kuidas nad suhtuksid baltlastesse, keda nad on alati pidanud kurjadeks fašistideks, ütleb Kuimet.

Kolonelleitnant Raikes üllatab kuulajaid, rääkides, kus kopterimeeskonnad paar tundi varem üles ärkasid.

Ämarisse lendasime hommikul Säkyläst, ütleb ta.

Küla asub Lääne-Soomes Satakuntas, sadade kilomeetrite kaugusel Venemaa piirist. Raikesi sõnul on kopterid Apache võimelised lendama madalal – vaid mõne meetri kõrgusel – ja Venemaa radarile märkamatult kuni 600 kilomeetrit.

„Meie jälile ei saa,” lubab ta.

Arvan, et lahingukopterid pakuvad vägede ülemale üliolulist eelist, sest suudavad opereerida eemalt ja üllatusega. Nende mobiilsus ja paindlikkus muudavad need NATO ja Suurbritannia jaoks oluliseks eeliseks. Võime rünnata millal ja kus tahame ning me ei ole geograafiliselt seotud mingi piirkonnaga, näiteks tanki või õhuväebaasiga, rõhutab Raikes.

Pärast üllatusrünnakut võiksid helikopterid näiteks metsaserva väikesele teele taanduda.

Saame helikopterid peita ja ootamatult palju jõudu koondada. See jätab vaenlase aimama, mida me järgmiseks teeme, sõnab ta.

Kiirus, üllatus, tulejõud, mobiilsus ja oskus end kaitsta on asjad, mida kolonelleitnant Raikes peab ülioluliseks. Ilma nendeta puuduks NATO-l Venemaa agressiooni peatamiseks mõeldud heidutus.

Helikopterid on võimelised ka iseseisvaks operatsiooniks ega vaja keerulistes olukordades teiste jõudude tuge.

Vajadusel tuvastavad Wildcati luurehelikopterid oma elektrooniliste sõjaandurite ja detektoritega vaenlase sihtmärgid. Apache’i piloodid kannavad öise nägemise prille, mis võimaldavad öiseid operatsioone.

„Apache’id võivad lennata vaenlase liinide taha ja omada seal surmavat mõju,” ütleb Raikes.

Apache’id mängivad Chinooki transpordihelikopterite kaitsmisel olulist rolli. Ilma lahingukopterite pakutava kaitseta on jalaväe abivägede kiire lennutamine rindejoone lähedale peaaegu võimatu.

Transpordikopteri piloot Malcolm King ütleb, et Apache’id kindlustavad maandumiskoha ümbruse enne, kui 40-liikmeline jalaväerühm sihtmärgile toimetatakse.

Kuimet ütleb, et NATO väljakutse Eesti kaitses on strateegilise sügavuse ehitamine. Eesti on suhteliselt kitsas ja ka Soome laius pole sõjalises mõttes ideaalne.

Lahingukopterioperatsioonidest selgub, et Lääne-Soomet kasutataks ka reaalses elus Eesti kaitse tugipiirkonnana.

Samamoodi võiks Soome hävitajaid viia Rootsi baasidesse.

Õppuse Hedgehog stsenaariumi kohaselt on venelased rünnanud NATO territooriumi. Raikes rõhutab, et Apache’id harjutavad artikli 5 alusel kaitsesõda.

Õppuse stsenaariumi järgi on vaenlane tunginud NATO territooriumile. Oleme siin selleks, et kaitsta NATO ja eriti Eesti suveräänsust, rõhutab kolonelleitnant.

Raikes loodab, et venelased võtavad Apache’ide kohaloleku ja väljaõppeoperatsioonid teadmiseks ning loevad tema avaldust. Kui pinged eskaleeruksid, tuuakse Apache’id Suurbritanniast Soome vaid kahe päevaga.

Loodan, et venelased võtavad teadmiseks, mida me siin teeme, muigab Raikes ja rõhutab, et õppuste eesmärk on tagada rahu ning hoida ära Venemaa rünnak Soomele ja Eestile.