Üks Läti luureteenistustest hoiatas oma kodanikke, et nende keskel võivad olla Vene diversandid ja spioonid, ning andis neile käepärase juhendi, kuidas neid märgata.

Balti riigi kaitseluure ja -julgeolekuteenistus ehk MIDD andis oma aastaaruandes riigi ligi kahemiljonilisele elanikkonnale nõu, kuidas Venemaa saadetud võimalikke operatiivtöötajaid ära tunda, vahendab Guardian.

Lohakas, hoolitsemata välimus ja „ebapiisav hügieen” võivad olla märguandeks, et agent on tegutsemas. Muude punaste tulede hulka kuuluvad liiga uudishimulik väike vestlus kohalikega, lühike sõjaväe stiilis soeng või turistid, kes ei tunne maastikku, kuid kellel on kaasas ebatavaliselt palju ellujäämisvarustust nagu spetsiaalsed meditsiinikomplektid, kaardid või raadiod.

MIDD, üks kolmest Läti julgeolekuagentuurist märkis, et sellised juhised võivad aidata kodanikel välja selgitada agente, kes organiseerivad kriitilise infrastruktuuri ja sõjaliste rajatiste sabotaaži, kavandavad sihipäraseid tapmisi või õhutavad rahutusi.

Seal öeldakse, et Vene operatiivtöötajad on viimastel aastatel oma mängu tõhustanud, treenides kameeleoni-laadsetes maskides, mis muudavad nende tuvastamise raskemaks. „Ukraina kogemus näitab, et Venemaa eriteenistused suudavad kohaneda keskkonna ja oludega, kus luure-saboteerijate rühmitusi kasutatakse,” märkis MIDD. „Nende liikmed ei pruugi visuaalselt vastata klassikalisele luure-sabotööri profiilile.”

Agentuur lisas, et need võivad kuuluda gruppidesse, kes viibivad tundlike kohtade läheduses, esinevad humanitaartöötajatena või magavad eraldatud piirkondades, ilma et nad looduse vastu huvi üles näitaksid.

Julgeolekuteenistus hoiatas aga tavakodanikke valvsa tegevuse eest kahtlustatavate Vene agentide suhtes, rõhutades, et politseil ja sõjaväel on kõige parem võimalus kahtluse ilmnemisel võim üle võtta.

Läti avalik-õiguslik ringhääling teatas, et riigi julgeolek andis kaks aastat tagasi, pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse, avalikkusele sarnaseid, kuid vähem üksikasjalikke spioonide leidmise näpunäiteid, et teatada kahtlasest tegevusest.

Kuna pinged lääneriikidega on hüppeliselt kasvanud, on EL ja NATO liikmesriigid olnud kõrgendatud valmisolekus Venemaa sabotaaži suhtes küberrünnakute lainete, süütamiste ja merealuste kaablikahjustuste puhul, milles süüdistatakse Moskvat. Kreml on süüdistused tagasi lükanud.

Saksa föderaalprokurörid teatasid kolmapäeval, et vahistati kolm Ukraina kodanikku, keda kahtlustatakse Vene riigi nimel Saksamaal pakipommirünnakute kavandamises.

Eelmise aasta juulis tegi Euroopa julgeolekuagentuure murelikuks kolm eraldiseisvat plahvatust Leedust saadetud pakkides, mis plahvatasid Ühendkuningriigis Birminghamis, Leipzigis Saksamaal ja Poolas Varssavi lähedal. Luureteenistused kahtlustavad Venemaa kavandatud kampaaniat.

Viimane Saksamaa juhtum on ajendanud ametnikke üleskutseid tugevdama riigi kaitsel hübriidohtude vastu.

Saksa Baden-Württembergi liidumaal, kus üks kolmikust vahistati, võrdles sealne siseminister Thomas Strobl päevavalgele tulnud vandenõu mõju „tektoonilise maavärinaga”. „Peame kohanema uute riskiolukordadega,” ütles ta. „Me ei ole sõjas, aga ka mitte enam päris rahus.”