Venemaa võib oma relvajõud juba 2027. aastaks Euroopa ründamiseks uuesti üles ehitada, kui suudab sel aastal jõuda Ukrainaga relvarahu kokkuleppele.

Nii hindavad Londonis asuva mõttekoja International Institute for Strategic Studies (IISS) eksperdid värskes raportis, millest kirjutas teiste seas Briti väljaanne Times.

Raporti kohaselt on president Vladimir Putin seadnud Venemaa sõjalisele alusele ja võib NATO kollektiivkaitse nurgakivi, artiklit 5 testida vaid kahe aasta pärast, rünnates üht Balti riiki.

Briti relvajõudude juhataja admiral Tony Radakin hindas varem, et Venemaal kulub Ukrainas kantud kaotuste tõttu relvajõudude taastamiseks sõjaeelsele tasemele kümme aastat.

IISS-i ekspertide hinnangul on Venemaa aga oma tavapärase tugevuse juures tunduvalt varem. Oma hinnangut põhjendab mõttekoda muu hulgas sellega, et prognooside kohaselt tõstab Putin tänavu kaitsekulutusi 7,5 protsendini SKT-st.

Timesi teatel on Putin ka hoiatanud, et Venemaa võimet taastada oma sõjaline võimsus ei tohiks alahinnata.

Venemaa võib olla võimeline esitama NATO liitlastele ja eriti Balti riikidele märkimisväärse sõjalise väljakutse juba 2027. aastal, seisab IISS-i raportis.

IISSi raporti kohaselt on Eestit, Leedut ja Lätit laialdaselt peetud Putini kõige tõenäolisemateks sihtmärkideks, et testida NATO pühendumust artiklile 5.

Briti väljaanne Sun, mis raportist samuti teatas, on aga meenutanud murettekitavaid satelliidipilte, mis näitavad Putinit varustust ja vägesid kogumas ning baase ehitamas Soome piiri taha. Briti meedia sattus selle nädala alguses selle info tõttu lausa paanikasse.

Venemaa ohu tõttu leitakse raportis, et Euroopa riigid peaksid tõstma oma kaitsekulutusi külma sõja tasemele. Timesi andmetel moodustasid külma sõja aastatel kaitsekulutused keskmiselt üle kolme protsendi sisemajanduse koguproduktist.

USA Euroopa vägede ülem kindral Christopher Cavoli on hoiatanud oma riigi kongressi Venemaa relvastumise eest.

Aprillis USA senatis rääkides märkis Cavoli, et Venemaa relvajõud taastuvad ja kasvavad „kiiremas tempos, kui enamik analüütikuid olid oodanud”.

„Venemaa maaväed on Ukrainas viimase aasta jooksul kaotanud hinnanguliselt 3000 tanki, 9000 soomusmasinat, 13 000 suurtükiväesüsteemi ja üle 400 õhutõrjesüsteemi,” ütles ta.

Kuid nende kõigi asendamine on kulgenud kiires tempos, märkis ta.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron väljendas sama seisukohta märtsis. Toona nentis ta, et Euroopa on asumas uude ajastusse ja kutsus Euroopat Venemaa ohu tõttu kaitsekulutusi suurendama.

„Venemaa on muutunud ohuks Prantsusmaale ja kogu Euroopale,” ütles ta ja lubas, et on valmis arutama Prantsusmaa tuumarelvade pakutava kaitse laiendamist kogu liidu territooriumile.

Kaja Kallas meenutas veel Eesti peaministrina töötades, et Putin pole oma imperialistlikust mõtlemisest loobunud ega rahulduks ainult Ukrainaga.

Ainus küsimus on, millal nad järgmist sõda alustavad. Meie jaoks on küsimus selles, mida me vahepeal teeme, ütles ta 2024. aastal Hispaania väljaandele El País antud intervjuus.

Donald Trump lisab kogu sellele kupatusele omapoolse vindi, mistõttu maalib mõttekoja raport ka Euroopa taeva kohale tumedad pilved. Macroni märtsikuu avaldused olid osaliselt vastuseks Trumpi tekitatud ebakindlusele.

„Euroopa liitlased ei saa enam eeldada, et USA osutab vajalikku sõjalist abi, et kaitsta [Euroopat] Venemaa agressiooni eest,” kirjutavad IISS-i raporti autorid.

Trump on nõudnud, et kõik NATO liikmesriigid suurendaksid oma kaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Praegu on NATO nõue kaks protsenti, kuigi peasekretär Mark Rutte on rääkinud selle tõstmisest kolmele protsendile.

USA valmisolek kaitsta riike, kes Trumpi sõnul „ei maksa” või ei kuluta piisavalt raha oma kaitsele, on seetõttu ebakindel.

Kuigi USA ise kulutab kaitsele 3,4 protsenti oma SKT-st, on Trump andnud oma kaitseministeeriumile korralduse kärpida kaitse-eelarvest 50 miljardit dollarit. Nii et ka USA ei sihi viit protsenti.

IISS-i raport põhineb eeldusel, et relvarahu lõpetab lahingud Ukrainas ja USA hakkab oma vägesid Euroopast välja viima, et suunata oma sõjalist jõudu rohkem Indo-Vaikse ookeani piirkonda Hiinast tuleneva ohu vastu.

See tähendaks, et Euroopa peaks võtma suurema vastutuse oma kaitse eest. IISS-i hinnangul peaksid Euroopa riigid tegema 25 aasta jooksul umbes triljoni ehk 1000 miljardi dollari väärtuses investeeringuid, et kompenseerida USA võimalikku lahkumist.

Euroopa riigid peaksid Venemaa rünnaku tõrjumiseks hankima oma õhujõududele 400 ja mereväele 20 hävitajat. Lisaks peaksid riigid USA vägede asendamiseks värbama 128 000 sõdurit.

Euroopa kaitsetööstusel oleks aga Timesi hinnangul NATO õhu- ja merevägesid järgmise kümne aasta jooksul keeruline varustada tööstusliku võimekuse puudumise tõttu.

Probleemiks muutub ka raha.

„[Euroopa liidritel] on tõenäoliselt raskusi rahaliste vahendite leidmisega, mis on vajalikud USA praeguse sõjalise võimekuse asendamiseks NATO-s,” öeldakse raportis.