Esimest korda kolme aasta jooksul kohtusid Ukraina ja Venemaa delegatsioonid ametlikult. Istanbulis keskenduti reedel relvarahu sõlmimisele sõjas, mille Venemaa on Ukraina vastu vallandanud. Kõnelused algatas Venemaa president Vladimir Putin. Moskva delegatsiooni kuulusid mitme Venemaa ministeeriumi ja ameti asejuhid ning seda juhtis Putini nõunik Vladimir Medinski. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris Putinit, et saatis Istanbuli inimesed, kes „ei otsusta midagi” ja nimetas delegatsiooni taset „farsiks”.

Päev enne delegatsioonide kohtumist kohtus Zelenski Türgis oma Türgi kolleegi Recep Tayyip Erdoganiga ja leppis kokku isiklikuks kohtumiseks Venemaa presidendiga. See oleks andnud võimaluse „lahendada kõik olulised probleemid”, ütles Zelenski Euroopa poliitilise ühenduse tippkohtumisel Albaanias, kuhu ta Türgist sõitis. „Kuid ta (Putin) ei olnud selleks valmis”, vahendab Deutsche Welle.

Zelenski ütles, et saatis Ukraina delegatsiooni Istanbuli läbirääkimistele eelkõige „austusest” USA presidendi Donald Trumpi ja Erdogani vastu. Mingeid märkimisväärseid tulemusi ta sellest ei oodanud.

Ukraina delegatsiooni juht kaitseminister Rustem Umerov teatas, et Kiievi prioriteet läbirääkimistel Moskvaga on inimesed. Seetõttu leppisid Ukraina esindajad kokku 1000 vangi vahetamisega.

Vaherahu teemal on mõlemad pooled selle tingimuste üle arvamusi vahetanud, kuid üksikasjad on veel väljaselgitamisel. Ukraina on võimeline sõda jätkama. Sõda tuleb aga lõpetada. „Kolmas prioriteet,” rõhutas Umerov: „Meie president ootab kõnelusi kõrgeimal tasemel.”

Istanbulis toimunud läbirääkimistel tegi Venemaa pool Ukraina jaoks vastuvõetamatud avaldusi, ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tihii ajakirjanikele, jättes näited toomata.

Ukraina parlamendi opositsioonilise „Euroopa solidaarsuse” fraktsiooni kaasesimees Irina Heraštšenko kirjutas Facebookis, et Venemaa nõudis Ukrainalt oma vägede väljaviimist oma territooriumilt „hea tahte žestina”, et saaks välja kuulutada relvarahu.

„See on ultimaatum ja üleskutse alistumisele, mis on otseses vastuolus rahvusvahelise õiguse põhimõtetega,” jätkas parlamendisaadik. „Vene delegatsiooni käitumine Istanbulis demonstreerib pigem väljapressimist kui läbirääkimisi ning kompromisside asemel on ultimaatumite nimekiri, sealhulgas nõue loovutada Ukraina territoorium Venemaale.”

Ivan Us Ukraina riiklikust strateegiliste uuringute instituudist süüdistas Venemaa delegatsiooni propagandas ja rõhutas, et nad pole midagi ootamatut kuulutanud. „Läbirääkimised peeti, sest USA tahtis neid näha.” Ukraina nõustus sellega, sest tema Euroopa partnerid olid seda palunud, sest Euroopa ei olnud valmis Ukrainat ilma USA-ta toetama. Moskva omakorda tuli Istanbuli eelkõige selleks, et kuulutada välja oma tavapärased narratiivid. Usi sõnul: „Venemaa ühelt poolt tahab jätkata sõda, kuid on teadlik, et see ei õnnestu seni, kuni USA annab Ukrainale abi.”

Türgi välisministri Hakan Fidani sõnul leppisid Ukraina ja Venemaa esindajad Istanbulis põhimõtteliselt kokku uue kohtumise korraldamises. See võib aga võtta aega, ütles sõjaväeekspert ja endine Ukraina julgeolekuteenistuse töötaja Ivan Stupak: „Venelased ei ole praegu valmis rääkima, sest neil on eesliinil eelis.”

Kuni kontaktliinil ummikseisu pole, ei istu keegi läbirääkimiste laua taha, ütles Stupak. Tõenäoliselt juhtub see kõige varem oktoobris – pärast suvist pealetungi, mida Vladimir Putin plaanib Ukraina vastu. „Ei tohi olla leppimist sanktsioonide tühistamise, Krimmi Venemaa territooriumiks tunnistamise või Arktika ühise arendamise lubaduse näol,” nõuab Stupak. See igatahes ei toiminud. „Seetõttu sõda jätkub.”

Ka Ivan Us usub, et lähenemine on tõenäolisem sügisel. Venemaa ametlike majandusnäitajate uuringud näitavad, et Venemaa majandus võib oktoobri paiku järsult kokku kukkuda, selgitab ekspert. Alles siis on Putin valmis dialoogiks relvarahu, järeleandmiste ja sõja lõpetamise teemal.