Ukraina ja Euroopa ametnikud lükkasid sel nädalal tagasi mõned USA ettepanekud, kuidas lõpetada Venemaa sõda Ukrainas, tehes vastuettepanekuid küsimustes alates territooriumist kuni sanktsioonideni, selgub Reutersi poolt nähtud ettepanekute terviktekstidest.

USA, Euroopa ja Ukraina ametnike 17. aprillil Pariisis ja 23. aprillil Londonis peetud kõnelustel tehtud ettepanekud tõid esile käimasoleva süstikdiplomaatia töö, kuna USA president Donald Trump soovib sõjale kiiret lõppu.

Peamised erinevused kahes tekstis on territooriumi puudutavate küsimuste lahendamise järjekord, Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine, julgeolekugarantiid ja Ukraina sõjaväe suurus.

Kuigi kõnelustele lähedased allikad on esile tõstnud mõningaid lahknevusi, on Reutersi poolt nähtud dokumentides esimest korda esitatud erinevused täielikult ja selgelt.

Esimene tekst kajastab ettepanekuid, mille Trumpi saadik Steve Witkoff edastas Euroopa ametnikele Pariisis ja mis omakorda edastati ukrainlastele, teatasid kõnelustega seotud allikad. USA välisminister Marco Rubio kirjeldas ettepanekuid kui „laia raamistikku”, et tuvastada pooltevahelised erinevused.

Teine tekst esitati nädal hiljem Ukraina ja Euroopa ametnike poolt läbirääkimistel Londonis ning see on antud Ameerika poolele, ütlesid allikad.

President Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et tema arvates on kolmapäevastel Londoni kõnelustel esile kerkinud ettepanekutega dokument nüüd Trumpi laual.

Tegemist on suurima diplomaatilise jõupingutusega lahingute peatamiseks alates Venemaa sissetungi esimestest kuudest 2022. aasta veebruaris. Moskva väed kontrollivad praegu peaaegu viiendikku Ukrainast.

Territooriumi osas nõudsid Witkoffi ettepanekud, et USA tunnustaks de jure Venemaa kontrolli Krimmi, 2014. aastal hõivatud ja annekteeritud Ukraina poolsaare üle, ning de facto Venemaa võimu tunnustamist Lõuna- ja Ida-Ukraina aladel, mida Moskva väed kontrollivad.

Seevastu Euroopa ja Ukraina dokument lükkab üksikasjaliku arutelu territooriumi üle kuni relvarahu sõlmimiseni, ilma et dokumendis oleks mainitud Venemaa kontrolli tunnustamist ühegi Ukraina territooriumi üle.

Ukraina pikaajalise julgeoleku kohta öeldakse Witkoffi dokumendis, et Ukrainal on „tugev julgeolekugarantii”, mille tagajaks on Euroopa ja teised sõbralikud riigid. Ta ei anna selle kohta rohkem üksikasju, kuid ütleb, et Kiiev ei kavatse NATO-ga ühineda.

Teine dokument on täpsem, öeldes, et Ukraina vägedele ei seata piiranguid ega piiranguid Ukraina liitlastele oma sõjaliste jõudude paigutamisel Ukraina pinnale – see säte võib Moskvat ärritada.

Selles pakutakse välja tugevad julgeolekugarantiid Kiievile, sealhulgas USA-lt, „artikli 5-taolise lepinguga”, viidates NATO vastastikuse kaitse klauslile.

Majandusmeetmete kohta öeldakse Witkoffi ettepanekutes, et Venemaa suhtes alates 2014. aastal annekteerimisest kehtinud sanktsioonid kaotatakse arutatava leppe raames.

Vastuettepanekutes öeldakse, et pärast püsiva rahu saavutamist leevendatakse sanktsioone järk-järgult ja sanktsioonid võidakse taastada, kui Venemaa rahulepingu tingimusi rikub.

Euroopa ja Ukraina dokumendis tehakse ka ettepanek saada Ukrainale rahaline hüvitis sõjas tekitatud kahjude eest külmutatud Venemaa varadest välismaal. Witkoffi tekst ütleb vaid, et Ukrainale makstakse rahaline hüvitis, ilma raha allikat avaldamata.