Tõenäoliselt loobub Suurbritannia tuhandete sõdurite saatmise plaanist Ukrainat kaitsma, kuna selgub, et riske peetakse „liiga kõrgeks”.

Plaanide näilise pehmenemise korral ei saada Suurbritannia ja Euroopa enam maaväge, kes valvaks rahu tagamiseks võtmetähtsusega linnu, sadamaid ja tuumaelektrijaamu, vahendab Times.

Loodetakse, et see muutus Ukraina sõjalises toetuses võib kaasa tuua Moskva poolt punaste joonte muutmise rahulepingu saavutamiseks.

Selle asemel keskendutaks Ukraina julgeolekukohustuste täitmisel Kiievi armee taastamisele ja relvastamisele, kaitstes seda õhus ja merel.

Lääne-Ukrainasse saadetakse Briti ja Prantsuse sõjaväekoolitajad. See täidaks kohustuse suunata väed riiki, kuid nad ei asuks rindejoone lähedal, ei valvaks võtmeobjekte ega oleks seal Ukraina sõdurite kaitseks.

Lennukid kaitsevad Ukraina õhuruumi ja pakuvad õhutoetust maapealsetele Lääne sõduritele. Türgi osaleks merenduse rollis kõige tõenäolisemate plaanide kohaselt.

Ühendkuningriigist ja Euroopast pärit relvade tarned jätkuksid, nii et Ukrainal oleks tugev positsioon, kui Venemaa rikub mis tahes kokkuleppe tingimusi. Midagi pole veel välistatud ja kaitseministeerium on välja öelnud, et Suurbritannia ei ole veel loobunud plaanist saata riiki sõdureid mingil määral.

„Tahte koalitsiooni” aruteludega kursis olev allikas ütles kümnetest tuhandetest maaväesõduritest koosnevate jõudude plaanide kohta: „Riskid on liiga suured ja väed sellise ülesande täitmiseks ebapiisavad.”

„See oli alati Ühendkuningriigi mõte. Prantsusmaa tahtis lihaselisemat lähenemist,” sõnas ta.

Koolitajad „rahustavad”, et nad on kohal, kuid ei ole heidutus- ega kaitsejõud,” ütles allikas ja lisas, et relvarahu katkemise korral peetakse liiga suureks ohtu sattuda laiemasse sõtta.

Vajadus paigutada Ukrainasse tohutuid jõude võib mõjutada Suurbritannia ja Euroopa pühendumust NATO idapoolsele küljele.

Diplomaatilised jõupingutused jätkuvad, et kõik osapooled lepiksid kokku relvarahus, arvestades USA ähvardusega, et ta võib loobuda, kui Ukraina oma praeguselt positsioonilt ei tagane.

Arvatakse, et Briti ja Prantsusmaa ametnikud üritavad veenda president Trumpi nõustuma laupäeval pärast paavsti matuseid kohtuma president Zelenskiga, et pingeid leevendada ja kokkuleppele jõuda.

Briti diplomaatiline allikas ütles, et pärast matuseid Roomas on „ilmselge võimalus” aruteludeks, arvestades, kes osalevad. Samuti on plaanis, et Briti peaminister Keir Starmer kohtub päeva jooksul Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga.

Times on aru saanud, et operatsioon Interflex, missioon Ukraina vägede väljaõpetamiseks Suurbritannias, lõppeb Ühendkuningriigis aasta lõpus. Väljaõpe liigub Lääne-Ukrainassse Lvivi lähedale.

Siiski on Ukrainas mure, et mis tahes väljaõppejõud tõmmatakse esimeste probleemide ilmnemisel välja, nagu tegid britid päevil enne täiemahulist sissetungi.

Ametnikud ei usu, et president Putin oleks valmis leppima „ühepoolse” rahuvalvejõuga Ukrainas kohapeal. Arusaadavalt on julgeolekugarantiid ja territoorium Venemaaga peetavate läbirääkimiste põhivaldkonnad.

Diplomaatiline allikas ütles väljaandele Times: „Me muudame oma positsiooni, kuid tahame, et Moskva murraks nende punaseid jooni.”

On arusaadav, et Ühendkuningriik nõudis kolmapäevastel läbirääkimistel Londonis, et Suurbritannia ja Euroopa peavad suutma Ukraina julgeolekutagatiste osana uuesti relvastada.

„Meie probleem on praegu püüda leida olukord, kus Ukraina ei peaks murdma kõiki oma punaseid jooni,” lisas diplomaatiline allikas. Ukraina tegi kõnelustel selgeks, et ta pole agressor.

Meeleolu Londonis on nukker, ühe valitsusallika sõnul on see „tõsine hetk”.

„Venemaale tuleb survet suurendada,” ütles allikas, võrreldes Trumpi rünnakuid Zelenski vastu tema leebema lähenemisega Putinile, kes alustas sõda.

Lääne ametnikud olid varem öelnud, et arutelud hõlmavad võtmelinnu, sadamaid ja kriitilist riigi infrastruktuuri kaitsvaid vägesid ning kuni 30 000-liikmelisi vägesid. Neid toetaksid Ukraina kohal taevas patrullivad lennukid, nagu Typhoonid, ja seireseadmed nagu droonid.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles: „See on spekulatsioon. Tahte koalitsioonis jätkub operatiivplaneerimine maa-, mere- ja õhutoetuse vahel ning Ukraina relvajõudude taaselustamine. Vahepeal jätkame rahupüüdluste toetamist, suurendades samal ajal sõjalist toetust Ukrainale, kuna Putini ebaseaduslik sissetung jätkub.”