Põhja-Savo kohus mõistis 26 mehele tingimisi vanglakaristuse või rahalise karistuse salaküttimise juhtumis, mida politsei on nimetanud Soome suurimaks.

Meeste gruppi süüdistatakse aastatel 2020–2022 Lapinlahtis arvukas loomade tapmises, vahendab MTV.

Prokurörid esitasid novembris Põhja-Savo kohtule süüdistuse 31 inimese vastu. Mitut inimest süüdistati muu hulgas rasketes jahikuritegudes.

Kuriteod on seotud kaitsealuste loomade, näiteks ahmide, huntide või ilveste tapmisega. Süüdistuse järgi jahtisid süüdistatavad aastatel 2020–2022 Lapinlahtis loomi enam kui kümnel erineval korral.

Politsei teatas varem, et üks kahtlusaluste tapetud loomadest oli Unna-nimeline emane hunt, kelle Soome loodusvarade instituut (Luke) oli märgistanud.

Süüdistuses seisab, et tapetud loomad olid muu hulgas nülitud ja maetud ning looma korjust kasutati peibutisena.

Prokuröri sõnul on kohtualused jahiseadusega keelatud viisidel jahti pidanud ka kaitsealustele loomadele.

Näiteks jahtis prokuröri sõnul üks kohtualustest mägra, peites liha sisse rotimürki ja viies loodusesse mürgitatud lihapalle. Süüdistuse järgi on kohtualused tapnud ja püüdnud tappa ka laululuiki, kulli ja soohane.

Suur osa süüdistatavatest aitas eeluurimisel kaasa oma kuritegude lahendamisele. Paljud võtsid aga kohtuprotsessi ajal oma tunnistused tagasi.

Mõned süüdistatavad ei tunnistanud süüdistusi, kuna uskusid enda sõnul näiteks, et osalevad seaduslikul ilvesejahil.

Lisaks karistusele taotletakse kõikidele kohtualustele jahipidamiskeeldu, kuna prokuröri hinnangul on nad näidanud üles ilmset jahireeglite eiramist.

Maksimaalne nõutav jahikeeld on kümme aastat.

Ühtlasi nõuab prokurör süüdistatavatelt riigile nende tapetud loomade väärtuse hüvitamist. Näiteks ahmi väärtus oli süüdistuse järgi maksimaalselt 16 500 eurot, hundil 9100 eurot ja ilvesel 2100 eurot.

Politsei teatas varem, et kahtlusalused on ligikaudu 30–75-aastased, peamiselt Põhja-Savos elavad mehed.

Ülekuulamiste põhjal on nad olnud rahulolematud praeguse jahipoliitika ja ametnike tegevusega. Politsei sõnul oli ajendiks ka põnevus.

Mõned ütlesid ülekuulamistel, et tegutsesid hetkeemotsiooni ajendil või pani neid asju tegema „rahvahulk”.

Mitmed neist pisendasid oma osalust või eitasid isegi teadmist, et kõnealune jaht oli ebaseaduslik.

Üks meestest arvas, et lootus võimude tegutsemiseks „on juba kadunud”. Teise väitel on kiskjate seas elavad inimesed võimude lõdvas tegevuses pettunud ja seetõttu kohtumõistmise enda kätte võtnud.

Paljud mehed tahtsid ülekuulamistel rõhutada, et nad ei vihka hunte, kuigi peavad nende praegust arvukust liiga suureks.

„Ma ei vihka suurkiskjaid. Olen ebaseadusliku küttimise vastu, kuid arvan, et praegune kiskjapoliitika ja ametlik tegevus on halb,” ütles üks kahtlusalustest.