Venemaal Krasnodari oblastis hakkasid sõdurid mässama, vahendab USA rahastatud väljaanne Kazkaz Realii.

Need on rindelt põgenenud sõdurid, keda hoitakse laagritingimustes Krasnodaris.

19.aprillil mässas sadakond sõdurit, kellest seitsmel õnnestus põgeneda, kui sõdurid murdsid maha piirkonna tara. Hiljem tabati nad uuesti.

Kremli kontrolli all olev meedia on vahejuhtumit napilt kommenteerinud. RT teatel politsei „kontrollib infot”. Sõjavastase aktivistide rühma sõnul on julgeolekuasutused nõudnud kohalike Telegrami kanalite administraatoritelt vaikimist.

Sõdurite perede sõnul olid mässu põhjuseks tingimused laagrites. Telegrami kanalile Astra jagatud info kohaselt hoitakse sõdureid komandöri maja õuel telkides ja seda ka talvekuudel.

Kõik seal joovad. Minu mees sai seal kolm nädalat tagasi peksa, ta oli täiesti sinine. Nõudsin, et peksmised dokumenteeritaks, aga midagi ei juhtunud, uurimist ei toimunud, rääkis üks naine.

Naise sõnul oli mees olnud kodus kaheksast peapõrutusest taastumas. Krasnodaris ta arreteeriti ja talle esitati süüdistus oma üksusest loata lahkumises. Hiljem sai ta psühhiaatriahaiglast teate, et ta on ainult osaliselt töökõlbulik. Kuigi kriminaaluurimine lõpetati, ei naasnud mees enam koju.

Samuti kahtlustab naine mässu põhjusena korruptsiooni. Tema sõnul võib ta end teenistusest välja osta. Anonüümseks jääda soovinud juhtumit kommenteerinud advokaat ütleb, et osa sõdureid on laagris olnud üle poole aasta.

Teise Astraga vestelnud inimese sõnul on osa laagris peetuid liigitatud rindele kõlbmatuteks. Mõnel on puudu silm, teistel jäsemed, ütles allikas.

Aktivistide sõnul survestatakse rindelt põgenenuid rindele tagasi pöörduma. Rinnet vältida aitav inimõiguslane Ivan Tšuviljajev leiab, et Krasnodari juhtum pole erand, kuid sarnaseid ülestõususid tuleb päevavalgele harva. Siis, kui võimud on sunnitud neile reageerima.

Ka selliseid keskusi nagu Krasnodar, kus hoitakse rindelt põgenenuid, pole Tšuviljajevi sõnul Venemaa seadused ette näinud.

Tema sõnul on kriminaalasjade puhul eelkõige tegemist sõdurite survestamisega. Kui nad rindele naasevad, lõpetatakse uurimine vaikselt. Vastasel juhul ootavad nad kohtuotsuse kuulutamist kuid.

Keegi ei taha sõduritele reaalset vanglakaristust määrata ja neid vangi saata. Seda pole kellelegi [Vene sõjaväes] vaja, see pole lihtsalt tulus. Seetõttu määratakse tavaliselt ainult tingimisi karistus, kuigi seadus lubab kuni 15 aastat [vangistust], lisab ta.

Venemaa kaitseministeeriumist lekkinud dokumentide järgi on alates 2024. aasta detsembri keskpaigast rindele saadetud ligikaudu 50 000 sõdurit. Inimõigusaktivisti Sergei Krivenko sõnul vastab see arv kümnele protsendile sõduritest, kelle Venemaa on Ukraina sõtta mobiliseerinud.

Trend on kasvav, eriti pärast 2022. aastat, mil pärast mobiliseerimist keelati vallandamine.

Kremlist sõltumatu infokanali Mediazona andmetel algatati Venemaal 2024. aastal sõjaväelise deserteerumise eest kaks korda rohkem kriminaalasju kui 2023. aastal, teatab Meduza.

Krivenko sõnul hoitakse sõjaväest lahkunuid „jubedates” tingimustes.

Komandöridele pole need sõdurid inimesed: nad on kahuriliha, mille saab rindele tagasi saata. Vägivald on vaid viis tagada, et see juhtuks, ütles ta.