President Trumpi plaan lasta Venemaal hoida okupeeritud territooriumi Ukrainas on „kivisse raiutud”, öeldi väljaandele Times, kui president Zelenskile kasvab surve pealesunnitud rahuga leppida.

Trump võib kohtuda Zelenskiga täna laupäeval 26. aprillil Roomas paavst Franciscuse matuse raames, kuid USA presidendi erisaadiku Steve Witkoffi lähedase allika sõnul usub ta, et Ukraina liidril „ei ole tõesti muud valikut” kui ettepanekule alla kirjutada. Trump ähvardab järgmisel nädalal rahuprotsessist välja astuda, kui kokkuleppele ei jõuta.

USA ettepanek, mille Witkoff Moskvale ja Kiievile esitas, sisaldas väidetavalt Venemaa kontrolli Krimmi üle ametlikku tunnustamist ja de facto Venemaa kontrolli tunnustamist Lõuna- ja Ida-Ukraina piirkondade üle, mille riigi väed on vallutanud pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi.

Sellega võistlev Euroopa ja Ukraina ettepanek muudab arutelu territooriumi kontrolli üle sõltuvaks läbirääkimistest, mis järgneksid relvarahu sõlmimisele.

„Trumpi seisukoht on, et see maa on võetud ja seda ei anta tagasi,” ütles Witkoffile lähedane allikas.

„Diil on, et Venemaa okupeeritud territoorium jääb okupeerituks. Venemaa ei tõmba vägesid sealt välja. See osa on kivisse raiutud,” märkis ta.

USA leiab, et kui Ukraina lepingu tagasi lükkab, kestaks sõda kuid ja võib-olla aastaid, kusjuures Kiiev sõltub rahastamise ja laskemoona hankimisel Euroopast, ütles allikas. „[USA] rahastamise katkestamisel on tegelikult sama suur mõju kui relvastuse katkestamisel [sel aastal], sest Ukraina kasutab seda raha, et osta rohkem relvi teistelt liitlastelt,” lisas allikas.

Küsimusele, kas see on Zelenski jaoks „võta või jäta”, vastas allikas, et USA jaoks on see „võta või võta”.

Ameeriklased leiavad ka, et Euroopa avalik arvamus pöördub vastu tohututele kulutustele, mida on vaja Ukraina sõjas hoidmiseks, kuna maailmajagu liigub majanduslanguse poole – osaliselt Trumpi tollide tõttu.

Witkoff pidas reedel Moskvas kolm tundi kõnelusi president Putiniga. Kõnelustel osalenud Kremli välispoliitiline abi Juri Ušakov kirjeldas kohtumist kui konstruktiivset ja kasulikku. „See vestlus võimaldas Venemaal ja USA-l veelgi lähendada oma seisukohti mitte ainult Ukraina, vaid ka mitmete muude rahvusvaheliste küsimuste osas,” ütles ta. „Mis puudutab Ukraina kriisi ennast, siis arutelu keskendus eelkõige võimalusele jätkata otseläbirääkimisi Vene Föderatsiooni ja Ukraina esindajate vahel.”

Briti ja Prantsuse ametnikud olid väidetavalt püüdnud veenda Trumpi nõustuma Zelenskiga kohtumisega pärast paavsti matuseid, et pingeid tasandada. Briti diplomaatiline allikas ütles, et Roomas on „ilmselge võimalus” aruteludeks, kuid Itaalia valitsus ütles, et sellist sammu peetakse lugupidamatuks.

Valge Maja avalik ajakava näitab, et Trump kavatseb umbes tund pärast matuseid Püha Peetruse kirikust lennujaama lahkuda, jättes kohtumisteks vähe aega.

Zelenski on väitnud, et Ukraina põhiseadus keelab tal Krimmi ametlikult Venemaa osana tunnustada, ning on välistanud igasuguse rahulepingu allkirjastamise, mis loovutab kontrolli Ukraina territooriumi üle.

Trump näitas oma kompromissitut joont Venemaa poolt okupeeritud Ukraina suhtes, kui ütles reedel väljaandele Time, et „Krimm jääb Venemaale” ja süüdistas taas Kiievit Moskva sissetungi provotseerimises.

Samas mõistab väljaanne Times, et ta on praeguses etapis Krimmi ametliku USA tunnustamise suhtes paindlik ega ürita Zelenskit sundida Ukraina suveräänsust loobuma, vaid leppima Venemaa okupatsiooniga.

Ukraina välisministri asetäitja Mariana Betsa ütles, et Ukraina teeb Krimmi tagasivõtmiseks „kõik, mis võimalik”.

„Meie seisukoht on väga selge ja meie president Volodõmõr Zelenski on seda väga selgelt öelnud. Krimm on Ukraina,” ütles Betsa raadiojaamale Times Radio. „Me ei tunnista kunagi Venemaa annekteerimiskatset. Me ei tunnista seda kunagi Venemaa territooriumina ja teeme kõik selleks, et tagasi saada meie maa, meie riik.”

Ta rääkis tundi pärast seda, kui Moskva autopommirünnakus hukkus kõrge Vene kindral Jaroslav Moskalik. Kreml süüdistas rünnakus Ukraina eriüksusi.

Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et Ukraina peab võib-olla loovutama maad, et peatada sõda Venemaaga. Ta ütles, et see võib olla „ajutine” lahendus kolm aastat kestnud konflikti lõpetamiseks. „Üks stsenaariumidest on … territooriumist loobumine. See pole õiglane. Aga rahu, ajutise rahu jaoks võib see olla lahendus,” ütles Klitško BBC-le.

Endine Ukraina relvajõudude ülem ütles Londonis, et Venemaa jätkab tema riigi vastu sõda, kuni saab massiivse kaotuse.

„Kuni vaenlasel on ressursid, jõud ja vahendid meie territooriumi ründamiseks ja ründetegevuse katsetamiseks, teeb ta seda. See on kurnamissõda,” ütles Ukraina suursaadik Suurbritannias Valeri Zalužnõi Ühendkuningriigi-Ukraina kaitsetehnoloogia foorumil. „Ainult [Venemaa] sõjapidamise võime, see tähendab sõjalis-majandusliku potentsiaali täielik hävitamine võib sellele lõpu teha.”