Iltalehti avaldas laupäeval, 19. aprillil loo Tamperes Prisma parklas juhtunud õnnetusest. Paljude arvates käitus politseipatrull tekkinud olukorras õigesti.

Sündmuskohale saabunud politseinikud pidasid süüdlaseks paremalt tulnud auto juhti. Seejärel järgis kindlustusselts seda lahendust.

Politseipatrulli otsuse kõige tõenäolisem põhjus oli see, et vasakult tulnud auto liikus mööda suuremat sõiduteed, kuigi mõlemad autod olid vaieldamatult parklas.

Loos oli juttu, et parklates toimunud kokkupõrgete kohta on 1989. ja 2021. aastast pärit ülemkohtu lahendid. Vasakult tulijatelt nõutakse nende otsuste järgi peaaegu eranditult tee andmist.

Ülemkohtu otsustes käsitletakse seda, kas parklasisesed teed on „ilmselgelt eriliigilised”.

2021.aasta kohtuasi on väga sarnane artiklis kirjeldatud Prisma parkla juhtumiga. Selle põhjal võib öelda, et politseipatrull on teinud vale otsuse: Prisma parkimisalal pole sõiduteed ilmselgelt eriliigilised.

Sellele vaatamata on paljud Iltalehti lugejad jonnakalt politseipatrulliga samal seisukohal: nende arvates oleks pidanud paremalt tulija teed andma.

Kommentaator Oppinut viitab isegi autokoolile:

Sellises olukorras peab paremalt tulija teed andma. Ja jah, seda mulle autokoolis kümmekond aastat tagasi õpetati.

Eikku näeb olukorda täpselt samamoodi:

Paremalt tulija on kohustatud teed andma. Pole kahtlustki!

Kommentaator Pertti1953 nõustub, kuid lisab tervikule pisut juurde:

Arvan, et politsei käitus õigesti. Küll aga oleks tark paigaldada neile lõikudele miniatuursed kolmnurgad (anna teed märk). Hea näide on Goodmani parkimismaja Hämeenlinnas.

Tema soovitus kolmnurkadest polnud sugugi ainus. Kolmnurki, kas väikesed või tavalisi on mainitud mitmes kommentaaris.

Kommentaator Asianajaja nõustub eelmiste kommenteerijatega tee andmise osas, kuid tema põhjendus erineb teistest:

Süüdi on paremalt tulev auto, kuna ülemkohtu eelotsuse kohaselt ei järgita parklas liiklusseadust ehk paremalt tulijatel ei ole eesõigust.

Siin eksib Asianajaja, sest 2021. aasta ülemkohtu otsus ütleb järgmist:

„…küsimus oli nn samaliigilises ristmikus, kus A-l oli eesõigus. A võis seega põhimõtteliselt usaldada, et B täidab oma teeandmiskohustust.”

Ülemkohtu otsuses mainitud A tuli paremalt ja B vasakult. Nii et A sarnaneb toodud joonisel punase autoga ja B sarnaneb sinise autoga.

Samaliigiste teede ristmikul teeandmise kohustus on tuttav kommentaatorile Hanaski.

Prisma parklasse sisenedes on parkimisala tähistav liiklusmärk, seega kõik on samaliigilised ehk vasakult tulija peab teed andma nagu muus liikluses, kui kolmnurka pole.

Kommentaator Kaizu kinnitab seda küsimusega.

Kas vastab siis tõele, et parklas tasub alati teed anda paremalt tulijale, mitte usaldada kogujateel sõitja eesõigust?

Õige vastus on: paremalt tulijale tasub teed anda, kuigi mõnel erandjuhul on nn kogujatee selgelt olulisem tee kui parkimiskohtade vahel kulgev tee.

Seda teab isegi kommentaator HK, kes satub regulaarselt tee andmise olukordadesse.

Peate tõesti teed andma sellele, mis tuleb paremalt. Taoline olukord on Heinolas Sittari parklas pea iga päev ebaselge. Tihti pean andma teed vasakult tulijale, kuigi puudub nn peatee, mis tähendab igalt parkimiskohalt tulija võrdsust.

Arto analüüsib asja kahe tuntud liiklusmärgi mainimisega.

Vasakult tulev sõiduk peab alati andma teed paremalt tulevale. Kui liiklusmärgid ei näita teisiti. Võrdse ristmiku sõidujärjekorda muudab vaid ohukolmnurk või stoppmärk, märgib ta.

Kommentaator Pipa kutsub üles ettevaatlikkusele, sest tema arvates erineb üldine praktika tee andmise osas ülemkohtu otsuses märgitust.

Jah, ma annan alati Prisma parklas teed, kui liitun „kogujateega”, isegi kui tulen paremalt. Ma näen, et teised siin teevad sama. Jutt on Kirkkonummist, sõnab ta.

Kommentaator Mitsukuski tuletab meelde kriteeriume, mille alusel kindlustusseltsid oma hüvitamisotsuseid teevad.

Politsei otsus ei ole kindlustusseltsile siduv. Politsei teeb oma otsused teistsuguste kriteeriumide alusel kui kindlustusselts. Kindlustusselts lahendab sellise asja liikluskindlustusseaduse ja liiklusseaduse alusel. See tähendab, et kindlustusseltsi otsus vastutuse osas võib erineda politsei omast. Parklates tuleb samuti anda teed paremalt tulijale, kui liiklusmärgid ja/või õigusaktid ei näita teisiti.

Kommentaarid võtab kokku kommentaator Toyotakuski soov.

Kas saate teha kõigile arusaadaval viisil loo, mis selgitab tee andmist parkimisalal? Praegu pole sugugi kindel, kas need on samaliigilised või mitte, sest tõlgendusi on palju. Parklates on närvesööv sõita, kui ei tea, kes kellele teed annab, nii et paljud inimesed lihtsalt annavad teed ettevaatusest, kuna nad ei julge sõita, kui nad ei tea, millist tõlgendust teeandmise kohustusest selles konkreetses kohas järgitakse.

Sellele reageerib Iltalehti toimetus vastavalt ülemkohtu otsustele: peaaegu eranditult annavad vasakult tulijad teed paremalt tulijatele.

Parkimisala järgib seega põhimõtteliselt üldist samaliigiliste teede ristmiku reeglit. Ainus erand on see, kui sellele viitab liiklusmärk (kolmnurk või stopp-märk) või kui sõidurajad on ilmselgelt eriliigilised.

Viimane tingimus toob kaasa tõlgendusastme erinevates olukordades, mida ametiasutused ja kohtud peavad lahendama iga juhtumi puhul eraldi. Samas võib öelda, et väga harva on parkimisalal olevad teed ilmselgelt eriliigilised.

Siin on ülevaatlikum pilt samast olukorrast Prisma parklas: