Helsingi mehe šokk: seksis koos töökaaslasega, aasta hiljem võttis ühendust politsei

Paarikümneaastasel Helsingi mehel oli lühiajaline suhe töökaaslasega. Enam kui aasta hiljem helistati mehele politseist ja talle öeldi, et teda kahtlustatakse vägistamises.

Süüdistus oli aga alusetu. Kohus mõistis süüdi hoopis valetanud naise ja tolle abikaasa, kes oli saatnud vägistamise kohta kirja mehe töökohta, vahendab MTV.

Juhtum sai alguse 2017. aasta kevadel. Helsingi mees töötas samas asutuses koos naisega. Mehe väitel oli naine võtnud temaga Facebooki kaudu kontakti. Nad olid suhelnud ja naine kinnitas, et on vallaline, kuigi elab koos endise elukaaslasega.

Pärast vestlusi saadi kokku. Kohtumiste ajal seksiti. Mehe väitel sai suhe alguse naise algatusel. See kestis mõnda aega.

Kui suhe lõppes, võttis mees naisega kontakti, aga lõpuks saatis naine mehele teate, pärast mida enam kontaktis ei oldud.

Enam kui aasta hiljem 2018. aastal sai mees telefonikõne. Helistati politseist ja öeldi, et meest kahtlustatakse vägistamises.

Tuli välja, et endine töökaaslane oli teinud mehe kohta kuriteoteate. Mees kuulati üle, ja seda telefoni teel. Mees oli šokis. Oma süütuse kinnitamiseks saatis mees tema ja naise vahelise Facebooki sõnumivahetuse, kust tuleb välja, et naine oli vahekorras vabatahtlikult.

Pärast politsei kontaktivõtmist ei kuulnud mees ametivõimudelt enam midagi. Mehele jäi mulje, et teda tõepoolest kahtlustatakse naise vägistamises.

Mees kartis, et ta pannakse vangi. Ta kartis ka oma töökoha pärast, kuna ta oli kutsutud samal ajal ka oma tööandja juurde. Tööandjale oli saadetud e-kiri, milles väideti, et mees oli naise vägistanud.

Kiri oli saadetud mehe töökoha klienditeenindusse ja sealt edasi ülemusele. Seda teadet nägid mitmed inimesed mehe töökohas.

Kirja saatja oli tahtnud teisi mehe eest „hoiatada”. Selles kirjutati, et mees on „eriti ohtlik” ja võib põhjustada tööandjale probleeme. Kirjutaja väitis, et loodab, et mees „enam teistele halba ei tee”. Juhtumi kohta algatati töökohas sisejuurdlus.

Politseiuurimises selgus, et naine oli võtnud ametivõimudega ühendust esimesel korral juba pool aastat pärast suhte lõppu ehk 2017. aasta sügisel. See oli aasta enne seda, kui politsei mehele helistas.

Naine oli tookord rääkinud, et mees tiris ta vägisi voodisse ja oli temaga ühtes keelule vaatamata. Naine oli samas väitnud, et ei mäleta juhtunust midagi. Seetõttu uurimine lõpetati. Mehega tol korral ühendust ei võetud.

Umbes aasta hiljem, veidi enne, kui politsei mehele helistas, tegi naine uue kuriteoteate. Naine väitis, et käis teraapias ja mäletab nüüd juhtunut.

Kas kuud hiljem aga juhtumi eeluurimine lõpetati. Politsei jõudis järeldusele, et mingit vägistamist ei olnud. Samal ajal lõpetas politsei ka teise vägistamisjuhtumi uurimise. Naine oli politseile teada andnud ka ühest teisest, ühe teise isikuga seotud väidetavast vägistamisest.

Naine väitis, et too teine isik oli vägistanud teda samal ajal, kui endine töökaaslane. Lõpuks jõudis asi kohtusse, aga süüaluseks polnud enam mees, vaid hoopis naine.

Naist süüdistati valeteate esitamises ja kahes au haavamise juhtumis. Au haavamise süüdistusega oli kohtu all ka naise abikaasa.

Valeteate edastamise süüdistus tulenes politseile esitatud kuriteoteadetest, au haavamise süüdistus aga mehe töökohta saadetud e-kirjadest. Süüdistuse kohaselt olid naine ja tema abikaasa saatnud mehe töökohta vägistamist puudutavaid teateid.

Naise abikaasa oli 2018. aasta sügisel saatnud mehe tööandjale kirja, milles hoiatati mehe kui eriti ohtliku vägistaja eest. Naine oli saatnud mehe töökohta kirja veel pärast seda, kui mehe suhtes oli uurimine lõpetatud.

Naine ja tema abikaasa mõisteti kohtus süüdi. Vägistamissüüdistused olid alusetud. Naine ja tema abikaasa kaebasid otsuse edasi ringkonnakohtusse.

Helsingi ringkonnakohus tegi otsuse esmaspäeval, ja seda vaid abikaasa osas, kuna naine oli oma kaebuse tagasi võtnud.

Abikaasa rõhus kohtule esitatud kaebuses sellele, et uskus naise juttu vägistamise kohta. Tema väitel polnud eesmärk meest halvustada, vaid informeerida mehe töökohta käimasolevast uurimisest.

Ringkonnakohus ei muutnud abikaasa kohta tehtud kohtuotsust muus osas kui vaid välja mõistetud kahjuhüvitise osas. Summat veidi vähendati lähtuvalt teistest sarnastest juhtumitest.

Abikaasa jäi aga endiselt süüdi au haavamises, kui saatis mehe tööandjale kirja.

Kohtu hinnangul oleks abikaasa pidanud kirja saates mõistma, et tegemist oli olulise süüdistusega ja et naise jutt ei pidanud paika. Põhjuseks oli asjaolu, et naine ei rääkinud oma mehele vägistamisest kohe ja oli teinud kuriteoteate alles pärast seda, kui jäi lapseootele. Lisaks oli naine rääkinud, et teda vägistasid korraga kaks meest.

Ringkonnakohtu otsusest tuleb välja ka naise valetamise motiiv: ta oli 9 kuud pärast väidetavat vägistamist saanud lapse, kelle isa polnud tema abikaasa.

Kohtu jõustunud otsusega mõisteti 1994. aastal sündinud naisele 30 päeva pikkune tingimisi vanglakaristus ja alusetult süüdistatud mehele mõisteti välja 7000 eurot hüvitist.

Naise abikaasale mõisteti au haavamise eest karistuseks rahatrahv 40 päevamäära ulatuses, millest ta peab maksma miinimumi ehk 240 eurot. Lisaks peab abikaasa maksma vägistamissüüdistuse alla sattunud mehele hüvitist summas 1500 eurot.

Kommentaarid
(Külastatud 2,144 korda, 1 külastust täna)