Ongi saamas teoks varasem spekulatsioon, et sõjategevuse käigus tühjenenud Ukraina täidetakse teiste riikide poolt välja saadetavate kolmandatest riikidest pärit migrantidega.

USA Donald Trumpi valitsus kutsus selle aasta alguses Ukraina valitsust üles võtma vastu määratlemata arvu USA-st väljasaadetuid, kes on kolmandate riikide kodanikud, vastavalt väljaande Washington Post nähtud dokumentidele, mis on erakordne taotlus sõjas olevale riigile, mis sõltub oma ellujäämisel Ameerika sõjalisest ja rahalisest toetusest.

Dokumendid ei näita, kuidas Kiievi ametnikud reageerisid jaanuari lõpus tehtud ettepanekule, mille edastas USA kõrge diplomaat, mis kutsus üles saatma kolmandate riikide kodanikke Ukrainasse keset Venemaa surmavat ja laastavat sissetungi – ja hoolimata sellest, et pidevate õhurünnakute tõttu puudub seal toimiv lennujaam. Üks Ukraina diplomaat teavitas USA saatkonda vaid sellest, et tema valitsus annab vastuse, kui on sõnastanud oma seisukoha, selgub dokumentidest, mis näitavad, et sarnased ettepanekud esitati samal kuupäeval ka mitmele teisele riigile.

Ukraina ei ole vastu võtnud ühtegi kolmandate riikide kodanikku USA-st ja miski ei viita sellele, et Kiiev oleks Ameerika ettepanekut tõsiselt kaalunud. Kaks asjaga kursis olevat Ukraina ametnikku, kes nagu mõned teisedki rääkisid anonüümsuse tingimusel, et arutada suhtlust Trumpi valitsusega ütlesid, et teema ei jõudnud kunagi valitsuse kõrgeimale tasemele. Üks ametnikest ütles, et ta ei ole teadlik USA esitatud „poliitilistest nõudmistest” seoses Ukraina sooviga võtta vastu väljasaadetuid.

USA välisministeerium märkis oma avalduses, et pidev koostöö välisriikide „valitsustega on ebaseadusliku ja massilise rände tõkestamiseks ning meie piiride kindlustamiseks ülioluline”.

Need dokumendid ja teised, mille Washington Post läbi vaatas, annavad uue ülevaate president Donald Trumpi katsest järsult laiendada väljasaatmisi, kui ta püüab USA immigratsioonipoliitikat ebatavaliste vahenditega ümber pöörata. Jaanuarist maini näitavad need, et alates ametisse astumisest on tema valitsus töötanud agressiivselt ja sageli avalikkuse tähelepanu alt väljas, et suurendada nende riikide arvu, kes võtavad USA-st vastu kolmandate riikide kodanikke, lootes tavapäraselt stiimulitele või võimendades väljavaateid suhete parandamiseks Washingtoniga oma eesmärkide poole püüdlemisel.

Mõned Ladina-Ameerika valitsused, sealhulgas El Salvador, Mehhiko, Costa Rica ja Panama on nõustunud võtma vastu väljasaadetuid, kes ei ole nende kodanikud. Trumpi valitsus meelitas mõnesid neist riikidest, lubades Salvadori presidendile Nayib Bukele’ile Valge Maja visiiti ja makstes tema valitsusele miljoneid dollareid, et see majutaks USA väljasaadetuid kurikuulsas vanglas. Teisi on ta ähvardanud tollimaksude ja muude meetmetega, sealhulgas Panama puhul ähvardustega Panama kanal tagasi vallutada.

Humanitaarabi organisatsiooni Refugees International Ameerika ja Euroopa direktor Yael Schacher ütles, et näib, et Trumpi administratsioon ründab valitsusi, „ta teab, et nad tahavad poolehoidu saada ja on surve all”.

Nii enne kui ka pärast eelmise aasta valimisi andis Trumpi retoorika korduvalt märku tema valmisolekust tugevdada Ukraina sõltuvust USA sõjalisest abist – avaldused, mis paistsid pärast tema jaanuaris ametisse astumist muutuvat jõhkramaks. Pinged saavutasid haripunkti veebruari lõpus, kui Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel olid vaidlused ovaalkabinetis, ja jahtusid veidi alles pärast seda, kui Kiiev nõustus mõne administratsiooni nõudega, sealhulgas lepinguga, mis annab USA-le juurdepääsu Ukraina kriitilistele maavaradele.

Sisserändeajaloolane Schacher märkis ka administratsiooni jõupingutusi meelitada Rwandat – Aafrika riiki, mille inimõiguste olukord on halb ja mis on ka USA juhitud jõupingutuste keskmes pikaajalise konflikti lõpetamiseks. Selle juhid leppisid kokku võtta vastu USA poolt väljasaadetud kolmandate riikide kodanikke.

Varasemad USA valitsused on teinud samuti koostööd välisriikidega, et võtta vastu kolmandate riikide kodanikke, ütles Schacher, „kuid selle leviku ulatus on uus”.

„Mis on ebatavaline,” lisas ta, “on korralduste mitmekesisus, nende ad hoc (kiireloomuline) iseloom, nende selge quid pro quo (teene teene vastu) ja rahasumma, mille administratsioon nende taha paneb.”

Washingtoni nõue Kiievile uue administratsiooni esimestel päevadel, kui president jätkas oma ambitsioonika eesmärgi propageerimist rahulepingu sõlmimiseks, väljendades samal ajal sügavaid kahtlusi tohutute abisummade pärast, mida tema eelkäija president Joe Biden oli Ukrainale andnud. USA uus administratsioon kaalus ka mõnede Bideni-aegsete sätete lõpetamist, mis lubasid Ukraina kodanikel USA-sse jääda.

Ajalehe Washington Post läbi vaadatud dokumentides on kirjas, kuidas Ukraina diplomaat ütles USA kolleegidele, et kuigi Ukrainal olid „teatud kogemused oma USA-st tagasi saadetud kodanike vastuvõtmisel”, seisab Kiievi valitsus silmitsi „sõjaaegsete hädaolukordade” valitseva reaalsusega.

Endised USA ametnikud ütlesid, et USA-Ukraina dialoog väljasaadetavate üle on ebatavaline ega kuulu tavapärase diplomaatilise kirjavahetuse hulka.

Rwanda puhul maksis USA eelmisel kuul Rwanda valitsusele ühekordse 100 000 dollari suuruse makse ühe Iraagi väljasaadetu vastuvõtmiseks, kusjuures Aafrika rahvas nõustus võtma vastu täiendavalt 10 erinevast rahvusest väljasaadetavat osana „kestva programmi” muude väljasaatmiste vastuvõtmiseks, selgub Washington Posti nähtud dokumentidest. Rwanda liidrid on innukalt näidanud Washingtonile, et nad suudavad „edendada America First agendat”, märkis USA ametnik ühes dokumendis, viidates Trumpi välispoliitilisele lähenemisviisile.

Rwanda väljasaatmisleppe üksikasjad avaldas esimesena sõltumatu ajakirjanik Marisa Kabas.

Kuigi kolmandatest isikutest kodanike arv, keda võidakse Rwandasse välja saata, on praeguse lepingu kohaselt väike, on märke, et see võib kasvada. Välisminister Olivier Nduhungirehe ütles pühapäeval Rwanda televisioonile antud intervjuus, et kõnelused on alles „algfaasis”.

Mõned Trumpi valitsuse läbirääkimised on keskendunud riikide kasutamisele kolmandate riikide kodanike väljasaatmisel logistiliste punktidena. Näiteks Usbekistaniga peetud aruteludes näitavad märtsi alguse dokumendid, et USA ametnikud püüdsid kasutada endist Nõukogude riiki Vene ja Valgevene väljasaadetute transiidipunktina, kuna Ukraina sõjast osaliselt tingitud pingete tõttu katkesid otselennud USA-sse ja tagasi.

Selles USA valitsuse koostatud dokumendis öeldakse, et Usbekistani ametnik ei lükanud ideed kohe tagasi. Üks USA ametnik, tunnistades, et olukord võib tekitada poliitilisi pingeid, pakkus välja teatud „konkreetsed stiimulid”, nagu kahe riigi juhtide vaheline üleskutse või muu kõrgetasemeline koostöö, et kokkulepe sõlmida, selgub dokumendist.

Eelmisel nädalal võttis Usbekistan USA-st vastu üle 100 väljasaadetu, sealhulgas Usbeki ning Kasahstani ja Kõrgõzstani kodanikke, selgub siseministeeriumi teatest. Välisministeerium teatas avalduses, et „lennul ei olnud venelasi ega valgevenelasi” ning et Kõrgõzstani ja Kasahstani kodanikud „saadeti oma kodumaale”.

Teisipäeva hommikused dokumendid näitasid, et USA ametnikud kiitsid Usbekistani valitsust spetsiaalselt tellitud väljasaatmislennu eest, milles oli nende sõnul 19 Kasahstani ja 20 Kõrgõzstani kodanikku. USA ametnikud märkisid, et Usbekistani valitsus on „innukalt meie heal poolel”.

Üks USA ametnik kirjutas dokumentides, et USA-l võib olla vaja „kergelt suruda”, et Usbekistani survestada rohkem tegema, lisades, et rohkemate kolmandate riikide kodanike kaasamine „võib olla sillaks” tema valitsuse jaoks ja hoiatas, et programmi võivad kasutada „meie vastased, eriti Hiina ja Venemaa”, et rikkuda „süvenevat kahepoolset partnerlust”.

Muud Washington Post läbi vaadatud dokumendid näitavad, et USA ametnikud rääkisid ka Gruusia valitsusega kolmandate riikide kodanike vastuvõtmisest esimeste nädalate jooksul pärast Trumpi Washingtoni naasmist. Need ei näita, kas need kõnelused olid lõplikud.