USA lennukid F-35, mille ostuks on ka Soome teinud otsuse, ei pruugi üldse anda loodetud kaitset. See on pannud Euroopa riigid sundseisu hakata ise lennukeid välja töötama.

Kahtlused Ameerika täiustatud hävitajate F-35 ümber, mida õhutab president Donald Trumpi terav kriitika NATO suhtes, tekitavad suuremat huvi Euroopa juhitud kuuenda põlvkonna hävitajate programmide vastu, mis on osa katsest eemalduda Washingtoni kapriisidest, vahendab Newsweek.

Paljud NATO Euroopa liikmed ja USA põhjanaaber Kanada on mõningase õudusega jälginud Trumpi kõrgete ametnike välispoliitilist seisukohta, mis soojendab suhteid Kremliga.

USA administratsioon on süüdistanud ülejäänud NATO-t aastakümnete jooksul kaitsekulutuste lõdvenemises, mis on muutnud Euroopa paljude peamiste sõjaliste võimete ja ülitähtsa tuumaheidutuse osas Washingtonile toetuvaks.

Ameerika NATO liitlased on üldjoontes lubanud kaitsekulutusi kiiresti suurendada, kuigi puudub ühtne tegevuskava, mis näitaks, kuidas Euroopa, Ühendkuningriik ja Kanada täidavad haigutavad võimelüngad või asendavad praegu Indo-Vaikse ookeani piirkonnale keskenduva USA tarnitud varad.

Kohanedes Valge Maja vaenulike sõnumitega, hindas Kanada ümber oma kavandatud 88 viienda põlvkonna F-35 hävitaja ostu. Portugali ametist lahkuv valitsus teatas märtsis, et Lissabon peab kaaluma uut „geopoliitilist keskkonda”, kui kaalub soovitust osta F-35, mis maksavad ligikaudu 100 miljonit dollarit tükk.

Selle aasta alguses levisid teated lennukitesse F-35 sisse ehitatud nn surmalülitist, mis viitab sellele, et Washington suudab vastuvõtvate riikide ostetud ja kasutatavaid lennukeid oma äranägemise järgi tõhusalt kontrollida.

Eksperdid ja ametnikud on neid muresid pisendanud, kuid möönsid, et USA-l võib olla märgatav mõju nende lennukite toimimisele, kui ta otsustab mõjutada tarkvarauuendusi või peatada juurdepääsu luure- ja missiooniandmetele.

NATO täheldas, et USA katkestas oma elutähtsa sõjalise abi tarned Ukrainale ja takistas Kiievi juurdepääsu Ameerikast pärit luureandmetele, püüdes allutada Ukrainat oma tahtele, nimelt istuda läbirääkimiste laua taha relvarahu kõnelusteks.

USA liitlased nägid, kuidas Ukraina on nurka surutud oma sõltuvuse tõttu USA-st.

Lockheed Martini toodetud F-35 on ainuke viienda põlvkonna hävitaja, mis on saadaval lääneriikide sõjaväelastele ning paljud 20 riigist, mis kasutavad või ostavad F-35, on NATO liikmed.

„Kui F-35 kasutaja sooviks kasutada reaktiivlennukeid viisil, millega Ameerika Ühendriigid ei ole rahul, oleks see piiratud võimalus, sest Lockheed Martin saaks peagi konkreetse riigi jaoks mõeldud toetuskraani kinni keerata,” ütles Suurbritannia kuninglike õhujõudude eruõhukommodoor Andrew Curtis.

„Nii et kuigi tegelikku „surmalülitit” ei pruugi ilmtingimata olla, on USA-l kindlasti võime F-35 kasutajate jaoks asjad väga keeruliseks muuta,” ütles Curtis Newsweekile.

Kuid plaanis on ehitada mitu erinevat kuuenda põlvkonna hävitajat, mis võidakse aeglaselt kasutusele võtta alates 2030. aastate keskpaigast.

Kaitseplaneerimisega tegeleva Kesk-Euroopa ametniku sõnul on NATO Euroopa liikmesriikidel praegu „suurem stiimul” osaleda kuuenda põlvkonna programmides, mida juhivad Euroopa riigid.

Anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et nad eeldavad, et rohkem riike soovib tutvuda järgmise põlvkonna lennukite väljatöötamisega ja eriti, kui nende kodumaine tööstus panustaks kuuenda põlvkonna programmidesse.

Kindlasti on praegu kontinendil suurem huvi kuuenda põlvkonna arenduse vastu kui enne Trumpi tagasivalimist, ütles 2024. aasta novembrini Leedu välisministrina töötanud Gabrielius Landsbergis.

„Üleeuroopalistele projektidele avaldatakse survet, see on kindel,” ütles Landsbergis Newsweekile.

Briti, Itaalia ja Jaapani ühine kuuenda põlvkonna programm, mida tuntakse globaalse lahingulennuprogrammi (GCAP) nime all, on praegu väljatöötamisel ja loodud tagama, et opereeriv riik saaks ilma sekkumiseta teha oma sõjalisi otsuseid.

Poliitiliselt peetakse üha olulisemaks, et riigi sõjaväelased saaksid tegutseda oma äranägemise järgi ja lennukit modifitseerida.

Kesk-Euroopa ametnik ütles, et Euroopas lennukeid F-35 opereerivad riigid kinnitasid teineteisele, et nende pühendumus viienda põlvkonna varghävitajatele on „raudkindel”. Hollandi kaitseminister Ruben Brekelmans ütles märtsis, et F-35 õnnestumine on „kõigi huvides”, samas kui Briti relvajõudude minister Luke Pollard nõudis, et Ühendkuningriik „säilitab tegevusvabaduse F-35 Lightningu kasutamiseks meie valitud ajal ja kohas”.

„Ma ei näe mingeid märke USA taganemisest,” lisas Brekelmans.

Pentagon ei ole andnud märku kavatsusest, et USA piiraks partnerriikides F-35 kasutamist, ütles Kesk-Euroopa ametnik.

See õõnestaks USA kaitseeksporti üle maailma, ütlesid nad, kuid lisasid, et Euroopa jõupingutused kulutuste ja tootmise suurendamiseks jätavad järk-järgult kõrvale kogu USA sõjalise impordi.

London, Rooma ja Tokio on ühinenud, et luua kuuenda põlvkonna hävitajate programm, mida nüüd nimetatakse GCAP-ks, tööstuspartnerluseks, mille tagavad valitsuslepingud. Ühendkuningriigis nimetatakse mehitatud kuuenda põlvkonna hävitajat, mis peaks kasutusele võetama 2035. aastal, Tempest.

Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania töötavad oma FCAS-projekti kallal, kuigi praegu eeldatakse, et see toodab kuuenda põlvkonna reaktiivlennuki kuni 10 aastat pärast GCAP-i.

Suur osa USA jõupingutustest piloteeritud kuuenda põlvkonna hävitaja loomiseks on olnud osa selle programmist Next Generation Air Dominance ehk NGAD.

Trump tutvustas märtsis ovaalkabinetis toimunud briifingul programmi F-47, mis on programmi mehitatud lennukid, koos kaitseministri Pete Hegsethi ja USA õhujõudude kindrali David Allviniga.

Allvin ütles, et F-47 on „järgmise põlvkonna õhudomineerimise süsteemide kroonijuveel”.

„Oleme kindlad, et see ületab suurel määral mis tahes teise riigi võimeid,” rõhutas Trump.

USA mereväel on oma kuuenda põlvkonna programm, mida praegu tuntakse kui F/A-XX.

Hiina arendab samuti kuuenda põlvkonna hävitajat ja eksperimentaalset versiooni on arvatavasti märgatud Hiina kohal lendamas eelmise, 2024. aasta lõpust.

Kuuenda põlvkonna projektid arendavad mehitatud hävitajaid, mida on veelgi raskem tuvastada, mis on automatiseeritumad ning mis on varustatud täiustatud avioonika ja relvadega.

Trump on öelnud, et müüb F-47 ka Ameerika liitlastele. Kuid „kõige arenenum, võimekaim ja surmavaim lennuk, mis eales ehitatud” sisaldab olulist hoiatust: selle võimekust vähendatakse ekspordi puhul 10 protsendi võrra, ütles president.

Eksperdid ja ametnikud väidavad, et USA partnerid ei olnud sellest šokeeritud – on laialt levinud seisukoht, et USA on oma tipptehnoloogiat enne välismaale tarnimist piiranud. Kesk-Euroopa ametnik ütles, et Ameerika liitlased ja potentsiaalsed ostjad pani liikuma selle avalik tunnistamine, millest oli aastakümneid eraviisiliselt räägitud.

„See ei ole F-47 jaoks suur müügiargument,” ütles erukindral Yvan Blondin, kes töötas aastatel 2012–2015 Kanada õhujõudude ülemana.

„Riski, mida ma F-35 puhul näen, näen ma F-47 puhul palju selgemalt,” ütles Blondin Newsweekile.

Ta ütles, et see annab NATO riikidele nagu Kanadale tugevama põhjenduse liituda ühe või kahe Euroopa juhitud järgmise põlvkonna programmiga, selle asemel, et minna edasi uskumatult kalli, USA kontrollitud kuuenda põlvkonna platvormiga.

Lockheed Martini pressiesindaja ütles, et F-35 „on 20 liitlasriigi lahinguruumi nurgakivi, mis võimaldab 21. sajandil rahu läbi jõu”.

„See on lahingutegevuses tõestatud, pakub kõige arenenumat võimekust ja tehnoloogiat ning on kõige taskukohasem võimalus tagada, et USA ja liitlased on esilekerkivatest ohtudest ees,” lisas pressiesindaja.

Kuuenda põlvkonna arendus on veel väga varajases staadiumis, kuigi USA õhujõud on kinnitanud, et katselennukid on lennanud ligikaudu viis aastat.

Ei ole selge, milline oleks teistel riikidel peale praegu kuue riigi GCAPi ja Euroopa FCASi algatuse rongile hüpata.

GCAP-i programm on pakkunud märkimisväärset huvi kogu maailmas ja see ei välista tingimata projektiga liitumast hilinenud osalejaid, kuid tunnistatakse, et mida rohkem osapooli kaasatakse, seda aeglasem on edasiminek, mõistab Newsweek.

On arusaadav, et töökoormus on juba jagatud, mis tähendab, et kuigi uutel riikidel pole võimatu GCAP-iga liituda, on tõenäolisem, et hiljem saabuvad riigid on seotud kuuenda põlvkonna tehnoloogia muude osadega, mitte lennuki endaga.

Briti kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles, et GCAP-i riigid „on alati rõhutanud avatust teiste riikidega partnerluseks selle programmi kaudu, aidates samal ajal meil tarnida järgmise põlvkonna hävitaja”. Ühendkuningriigis on GCAP-iga seotud juba üle 3500 inimese, ütles pressiesindaja.

Kahtlused seoses F-35 toetumisega USA-le aitavad kaasa sügavamatele aruteludele selle üle, kui sõltuvaks muutus ülejäänud NATO USA kaitseekspordist pärast külma sõda.

Trumpi ametnikud on nõudnud, et Euroopa riigid pühendaksid kaitsele 5 protsenti SKT-st – sihtmärgile, mida USA ise ei täida. Kuigi on vähe soovi suvalise arvu täitmiseks, nõustuvad Euroopa riigid, et kaitsekulutused on olnud liiga väikesed ning NATO ülesandeks on välja selgitada, millised võimed tuleb kiiresti täita.

USA on Euroopas aastaid kandnud kallist sõjalist koormust, sealhulgas logistika, strateegilise transpordi, side- ja luurevõimekuse, samuti õhudessantide elektroonilise sõjapidamise ja laskemoonavarude pakkumine.

Vaatlejad ütlevad, et USA andis eelmistel aastakümnetel teadlikult märku, et Euroopa peaks loobuma investeerimisest sageli kulukatesse võimetesse, mida Ameerika võiks pakkuda, keskendudes selle asemel sellele, kuidas toetada USA jõupingutusi välismaal, näiteks Lähis-Idas.

Õhutõrje, kosmosepõhised varad ning seire- ja luurevõimed (ISR) on selles nimekirjas kõrgel kohal, ütles teeniv USA sõjaväeametnik.

Kesk-Euroopa ametnik ütles, et õhutõrje on Euroopa „prioriteet number üks” järgmise kahe aastakümne jooksul.

Euroopa sõjaline allikas ütles, et Euroopat soovitakse võimalusel võõrutada USA-st sõltumisest, kuid mitte piirata laialdaselt juurdepääsu Ameerika impordile.

Otsused tuleks teha „juhtumipõhiselt”, ütlesid nad ja  lisasid, et Euroopa otsib tähelepanelikult alternatiive kiidetud Patrioti õhutõrjesüsteemile, nagu IRIS-T.

„Õhutõrje tulevik tuleb Euroopast,” ütles sõjaväeallikas.

„Oleks vastutustundetu mitte vaadata tähelepanelikult Ameerika Ühendriikidest sõjaliselt sõltuvaid piirkondi, arvestades väga, väga järsku eemaldumist paljudest varem eeldatud raudsetest USA positsioonidest,” sealhulgas Venemaa ja Ameerika kohalolek Euroopas, ütles Ühendkuningriigis asuva Royal United Services Institute’i (RUSI) õhujõu ja sõjatehnoloogia teadur Justin Bronk.

Kuid kuigi USA-l on F-35 tõhususe takistamiseks valida mitme valiku vahel, sõltuvad Ameerika liitlased Washingtonist nii paljudes valdkondades, et enamik sõjalisi võimeid saaks rängalt kannatada, kui USA tahaks operatsioone takistada, ütles Bronk.