Sõjajärgne Euroopa rahuvalvejõud Ukrainas ilma USA osaluseta võib käivitada „NATO de facto lõpu”, hoiatas endine Saksa kõrgeim diplomaat.

Saksa endine suursaadik USA-s ja Müncheni julgeolekukonverentsi esimees Wolfgang Ischinger ütles, et „hoiatab täielikult Euroopa NATO vägede sõjalise riistvaralise kohaloleku eest Ukrainas” ilma USA osaluseta. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on viimastel kuudel teinud ettepaneku luua Ukrainas Euroopa juhitud rahuvalvejõud, et aidata lõpetada kolm aastat kestnud sõda Venemaaga, vahendab Politico.

„Ma ei usu, et venelased oleksid sellega kunagi, mingilgi juhul nõus. Aga isegi kui nad nõustuksid, arvan, et me peaksime rõhutama, et USA on sellega tõesti seotud,” ütles ta intervjuus väljaandele Politico.

Ilma USA kaitsemehhanismita oleks „järgmine asi, mis juhtuda võiks see, et Vene pool katsetaks ja väidaks, et ukrainlased on alustanud mingisuguse tulistamissõjaga ja nad peavad sellele reageerima”, ütles ta. „Ja seepärast võidakse eurooplasi Ukrainas tulistada ja nad peaksid vastama ilma USA-ta nende poolel,” ütles ta. „Ausalt öeldes oleks see meie teadaoleva NATO lõpp.”

„Ma ei arva, et oleks hea mõte lubada Venemaal meid lahutada ja see oleks tegelikult NATO de facto lõpp,” lisas ta.

Ischingeri peetakse laialdaselt üheks Euroopa juhtivaks mõtlejaks julgeolekuküsimustes, tema seisukohad rõhutavad keskset probleemi Euroopa püüdlustes toetada Ukrainat keset ebakindlust seoses president Donald Trumpi kohustustega Kiievi võitluses Venemaaga ja NATO tuleviku osas – nimelt ei pea Venemaa Euroopat ilma USA-ta usutavaks sõjaliseks ohuks.

„Euroopa ei ole praegu võimeline end kaitsma,” ütles Ischinger.

Pärast mitu kuud kestnud läbirääkimisi, mis olid dramaatilised, allkirjastasid Trumpi administratsioon ja Ukraina 30. aprillil majanduskoostöö lepingu, mis annab USA-le juurdepääsu riigi maavaradele vastutasuks USA jätkuva Ukraina rahastamise eest.

Lepingut peeti positiivseks märgiks Washingtoni ja Kiievi suhte paranemisest pärast Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pingelisi kohtumisi veebruaris. Eelmisel nädalal kiitis USA välisministeerium heaks hävitajate F-16 koolituse ja toetamisega seotud võimaliku relvamüügi Ukrainale – see on esimene suurem kavandatud tehing pärast Trumpi administratsiooni ametisse astumist.

Kuid maavarade tehing ei pakkunud Ukrainale rangeid julgeolekugarantiisid. Trump ja tema venelastega suhtlev saadik Steve Witkoff on samuti esitanud rahuettepaneku, mis külmutaks konflikti praeguste rindejoonte kohal – pakkudes Venemaale olulisi territoriaalseid järeleandmisi – ja potentsiaalselt takistaks Ukrainal NATO-ga liitumast. Seni on Venemaa Trumpi administratsiooni avalöögid tagasi lükanud ja hoogustanud rünnakuid Ukraina vastu. Trumpi juhtivad vabariiklastest liitlased Kapitooliumi mäel sunnivad suurendama Venemaa-vastaseid sanktsioone, kui see jätkab rahuplaanide tagasilükkamist.

Ischinger ja kümned teised kõrged Atlandi-ülesed julgeolekuametnikud saabuvad sel nädalal Washingtoni, et kohtuda Ameerika Ühendriikide kõrgete valitsusametnikega Ukraina ja muude väljakutsete teemal Müncheni julgeolekukonverentsi korraldatud suletud uste kohtumistel.

Trumpi kaheldav kohustus toetada NATO-t ja Ukrainat koos muude provokatiivsete sammudega nagu liitlastele kõrgete tollimaksude kehtestamine ja avameelselt mõtisklemine Gröönimaa Taanilt äravõtmise üle on muutnud Euroopa liidrid ärevaks.

„Usun kindlalt, et viimase 100 päeva jooksul toimunu on Euroopa otsustajatele tegelikult tekitanud teatud tüüpi elektrilöögi,” ütles Ischinger. „Mõistame nüüd, et tegelikult peame palju-palju rohkem oma jalgadel seisma nii sõjalise võimekuse kui ka poliitilise strateegia osas,” ütles ta.

Siiski ütles Ischinger, et mingil hetkel usub ta, et Trumpi administratsioon saab teada, et vajab Euroopa abi sellistes keerulistes riikliku julgeoleku küsimustes nagu Ukraina sõda või tuumaläbirääkimised Iraaniga. „Kas see lähenemine Euroopa lihtsalt kõrvale jätmisest, Euroopaga mitte rääkimisest, Venemaaga Ukrainast rääkimisest ilma Euroopata, Teheraniga tuumaküsimusest rääkimisest ilma Euroopata on toonud kaasa nähtavat edu? Ma ei oska öelda.”

„Ma arvan, et USA saab varem või hiljem sellest aru ja ühineb uuesti Euroopaga,” ütles ta.