USA asepresident JD Vance kutsus eile teisipäeval 15. aprillil avaldatud intervjuus Euroopat üles näitama suuremat iseseisvust, kutsudes riike üles mitte olema „USA vasallid”.

Ta ütles ka, et EL-i pealinnad oleksid võinud rohkem ära teha, et Washingtonile Iraagi sõja pärast vastu seista.

Paljudel Euroopa riikidel oli õigus USA juhitud Iraaki sissetungi rumaluse osas, ütles Vance parempoolsele uudisteveebisaidile UnHerd antud intervjuus.

Pärast veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil toimunud rünnakut Euroopa liidrite vastu, viidates kultuurisõja probleemidele ja migratsioonile, püüdis Vance maalida positiivsema pildi oma tunnetest kontinendi vastu.

„Ma armastan Euroopat… Ma armastan Euroopa inimesi,” ütles Vance veebisaidile ja lisas: „Euroopale ei ole hea olla USA alaline julgeolekuvasall,” korrates oma varasemat kriitikat paljude Euroopa riikide suhtes nende väidetava julgeoleku ja majandusliku sõltuvuse pärast USA-st.

Vance’i sõnul oleks USA-le hea, kui Euroopa oleks iseseisvam – võimaldades riikidel seista vastu USA välispoliitilistele otsustele.

Vance, kes teenis kuus kuud USA merejalaväelaste juures Iraagis sõjaväeajakirjanikuna ütles, et Iraagi sõjale vastu seisnud Euroopa riigid oleksid võinud olla jõulisemad vastuseisus tollasele USA presidendi George W. Bushi Valgele Majale.

„Ma arvan, et paljudel Euroopa riikidel oli meie Iraaki sissetungi osas õigus. Ja ausalt öeldes, kui eurooplased oleksid olnud veidi sõltumatumad ja valmis välja astuma, siis oleksime ehk võinud päästa kogu maailma strateegilisest katastroofist, milleks oli Ameerika juhitud sissetung Iraaki,” märkis ta.

Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder oli häälekalt sõjale vastu, nimetades seda „kõikide väärarvamuste emaks” ja muutes sõjale vastuseisu kampaaniaküsimuseks Saksamaa 2002. aasta üldvalimistel.

Samal ajal teatas Prantsusmaa president Jacques Chirac avalikult, et Prantsusmaa paneb veto igale ÜRO resolutsioonile, mis lubab sõda.

Belgia ja Kreeka toetasid kõige enam Prantsuse-Saksa vastuseisu sõjale, samas kui sellised riigid nagu Ühendkuningriik, Hispaania, Itaalia, Poola ja Taani toetasid USA juhitud sissetungi, vahendab Deutsche Welle.

Alates asepresidendiks saamisest jaanuaris on Vance omaks võtnud sõjaka lähenemise Euroopale. Sarnaselt USA presidendile Donald Trumpile on ka tema kontinenti kritiseerinud kaitsekulutuste vähesuse ja USA-sse eksportimise sõltuvuse pärast.

Ülestõusmispühade ajal Roomat külastav Vance kasutas oma kõnet Müncheni julgeolekukonverentsil, et tõrjuda Venemaad ja Hiinat kui suurimaid ohte Euroopale. Selle asemel süüdistas ta Euroopa liidreid sõnavabaduse piiramises ja suutmatuses kuulata valijaid immigratsiooni teemadel.

Asepresidendi poliitiline antipaatia Euroopa suhtes sai selgeks ka ajakirja The Atlantic avaldatud Jeemeni vestlusgrupi sõnumis, milles ta ütles: „Ma lihtsalt vihkan järjekordset Euroopa päästmist.”