USA president Trump ütles eile esmaspäeval 21. aprillil, et avaldab sel nädalal Ukraina sõja jaoks väljapakutud rahuplaani sisu, mis võib hõlmata Euroopa vägesid lahingutest räsitud riigis kavandatava relvarahu jõustamiseks.

USA eeldab, et Venemaa ja Ukraina reageerivad rahuleppele pärast seda, kui Trump ähvardas reedel lõpetada Ameerika osaluse relvarahu kõnelustel pärast kuudepikkuseid Washingtoni arutelusid mõlema sõdiva poolega, vahendab New York Post.

„Ma annan teile järgmise kolme päeva jooksul kõik üksikasjad,” ütles Trump ajakirjanikele. „Aga meil olid väga head kohtumised Ukraina ja Venemaa teemadel… Vaatame, kuidas see toimib.”

Kuigi tingimused ei ole veel kivisse raiutud, kuna Kiiev ja Moskva seda plaani sisemiselt arutavad, ütles üks kõrge valitsusametnik, et sõja lõpetamise ja relvarahu saavutamise korral võivad need hõlmata Euroopa vägede paigutamist Ukrainasse.

„Raske osa on see, kuidas need julgeolekujõud välja näevad – me nimetame seda vastupanujõuks,” ütles ametnik.

„Vastupanujõud on osa julgeolekugarantiidest, mida ukrainlased tahavad ja me loodame, et nad saavad,” lisas ta.

Samuti on laual eraldi rahuvalvejõud, mis jälgivad mis tahes relvarahu, mis oleks venelastest, ukrainlastest ja kolmandast NATO-sse mittekuuluvast riigist koosnev „ühendkomisjon”, mis jälgib rindejoont, et tagada mõlema poole relvade maha panemine.

Ka USA võib olla kaasatud – mitte „sõduritena kohapeal, vaid rahajõuna koos kolmanda osapoolega,” ütles ametnik.

Ettepanek võib hõlmata ka USA-poolset Krimmi tunnustamist Venemaa territooriumina, teatas pühapäeval Wall Street Journal.

Trumpi esimene administratsioon oli vastu Krimmi tunnistamisele Moskva suveräänsuse all, mille Venemaa annekteeris pärast Ukrainasse tungimist 2014. aastal. Nii on teinud iga ​​USA president pärast annekteerimist. Kiiev on varem tõmmanud punase joone alla annekteeritud territooriumi Venemaa omaks tunnistamisele.

Kuigi New York Post ei saanud infot iseseisvalt kontrollida, ütles reedel üks kõrge valitsusametnik, et Kiiev tundis eelmisel nädalal USA delegatsiooniga peetud kõnelustel enim muret lepingu maaosa pärast, viidates Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osade tunnistamisele Moskva suveräänseks territooriumiks.

Ametnik ütles, et Ukraina näib olevat valmis loovutama 20% oma maast, kuni seda peetakse territooriumi „de facto” tunnustamiseks, mitte „de jure”.

„„De facto” tähendab, et me tunnistame, et venelased on selle maa okupeerinud, kuid me ei ütle, et [Ukraina] sellest igaveseks loobub,” ütles ametnik. „„De jure” tähendab, et me tunnistame, et [venelased] võtavad selle maa endale ja me ei näe seda enam kunagi.”

Kuigi plaani üksikasjad hakkavad päevavalgele kerkima, on ebaselge, kuidas pooled kokkuleppesse suhtuvad, kuna nii Kiiev kui ka Moskva vaatavad läbi võimalikud tingimused ja eitavad väiteid, mille kohaselt on nad valmis kokku leppima, et takistada USA lahkumist läbirääkimiste laua tagant.

Kõrge ametnik ütles, et Ukraina kaitseminister Rustem Umerov teatas, et Ukraina on umbes 90% nõus USA pakutud rahulepinguga, mida nad arutasid eelmisel nädalal Pariisis riigisekretäri Marco Rubio ning presidendi erisaadikute Steve Witkoffi ja Keith Kelloggiga.

Kuid Umerov eitas nädalavahetusel avaldust, öeldes Sky Newsile, et tema asutus „ei tee poliitilisi otsuseid”.

„Meil on mitu põhimõttelist seisukohta: toetasime USA ettepanekut täieliku relvarahu sõlmimiseks juba 11. märtsil, Venemaa aga ei toetanud USA relvarahu ettepanekut ja jätkab igapäevaseid rünnakuid Ukraina linnade ja infrastruktuuri vastu,” sõnas ta.

„Nendel tingimustel on ebaselge, kuidas saab keegi dialoogi edenemist arutada või seda protsentides mõõta,” lisas ta.

Sellegipoolest oli ta üks kahest Ukraina tippametnikust, kes moodustasid aruteludel Kiievi delegatsiooni ning pidid koju minema ja Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile võimalusi tutvustama.

„Meie põhiküsimus on, kuidas tagada, et relvarahu ettepanek toimiks ja seda usaldusväärselt jälgitaks,” ütles ta avalduses. „Jätkame oma Ameerika partneritega konstruktiivset dialoogi ja oleme täielikult pühendunud selle sõja lõpetamisele.”

Vahepeal ei ole Venemaa veel teatanud, kas ta suhtub rahulepingusse tõsiselt pärast seda, kui Trump on viivitanud rohkem kui kuu aega relvarahu ja kokkuleppe saavutamise püüdlustega. Witkoff üritab seda sel nädalal muuta, pakkudes viimast parimat pakkumist – mis võib ametnike sõnul hõlmata sanktsioonide vähendamist.

Venemaa president Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et Kreml analüüsib ja vaatab läbi 30-tunnise relvarahu tulemused, mille ta välja kuulutas ja mida korduvalt rikuti nädalavahetusel, enne kui lubab pikemale pausile sõjategevuses, mida Trump ja Zelenski on nõudnud.

„Muidugi peame esmalt kõik läbi mõtlema ja hoolikalt hindama ning tulemusi nägema,” ütles ta oma riigi poolt enam kui 3000 korda rikutud relvarahu kohta. „Lõppude lõpuks, kui märkasite, siis ma ütlesin kohe alguses, kui kohtusin kindralstaabi ülemaga, et me vaatame, kuidas lihavõttepühade relvarahu väljakuulutamine kujuneb.”

Trump avaldas pühapäeval valmisolekut teha koostööd nii Moskva kui ka Kiieviga, kui nad nõustuvad selle sõja lõpetamisega.

Samal ajal ratifitseeris Venemaa esmaspäeval strateegilise partnerluslepingu Iraaniga, lubades tugevdada majanduslikku, sõjalist ja poliitilist partnerlust Teheraniga.