Taani plaanib saata Ukrainasse mitu sõdurite gruppi. Nii räägib armeeülem ja kindralmajor Peter Boysen TV 2-le.

Grupid saadetakse välja relvastamata ja nad tulevad sõjaväe erinevatest väeosadest.

Praegu on Varde kasarmu armeeülema viimase ettevõtmise keskus: Taani sõdurite varustamine Ukrainast pärit lahingutehnikatega. Ja eriti selle kohta, kuidas õppida kolmeaastasest droonisõjast rindel.

Kiirus on mõtteviis, ütleb armeeülem ja kindralmajor Peter Boysen, korrates motot, mida enamik tema ümber olevaid inimesi on viimasel ajal korduvalt kuulnud.

42 kaitseväes oldud aasta jooksul pole ma kogenud, et asjad nii kiiresti liiguksid kui praegu, ütleb armeeülem, kes Vardes jälgib luurerügemendi väljaõpet uhiuute ründedroonidega, mis sarnanevad Ukraina rindel kasutatavatele.

Taani relvajõudude jaoks on uute relvasüsteemide ja lahingutehnikate harjutamine tingitud armeejuhi enda kahest visiidist Ukrainasse viimastel kuudel.

Nüüd tahab ta protsessi kiirendada, saates Ukrainasse kursustele rohkem gruppe Taani sõdureid.

Numbreid pole veel paika pandud ja õppused pole lõplikult otsustatud, kuid armeeülem ütles TV 2-le, et plaan on nii instruktorite kui ka operatiivsõdurite osalemine esimesel võimalusel algavatel nädala-kahe pikkustel kursustel. Võimalik, et juba sel suvel.

„Saadame mõned meeskonnad kohale vaatama, milliseid kogemusi ukrainlased on saanud – omal nahal. Nii et need, kes sellega igapäevaselt tegelevad, ja mitte ainult mina, lähevad kohale ja saavad selle kogemuse,” ütles ta ja lisas, et ründedroonid moodustavad „üle 70 protsendi Ukraina tapmistest Vene vägede vastu”.

Küsimusele, kas see tähendab, et Taani on muutnud esialgset keeldumist saata sõdureid Ukrainasse vastas Peter Boysen: „Jah, ma olen seal mitu korda käinud, nii et võib seda öelda. Kuid need sõdurid ei kavatse osaleda aktiivselt sõjas. Nad lähevad kohale kogemusi omandama ja seda minu kolleegi, Ukraina armeeülema kutsel.”

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse veidi enam kui kolm aastat tagasi on olnud tuline arutelu selle üle, kas täiendada toetust kohapeale saadetud Lääne sõduritega.

Mitmel korral on teatatud, et Ukrainas on viibinud eriüksuslased ja relvainstruktorid. Ja praegu arutletakse selle üle, kas Euroopa NATO riigid peaksid panustama rahuvalvejõude võimaliku rahulepingu sõlmimisse.

Kuid seni on Lääne sõdureid Ukrainas peetud viimaseks punaseks jooneks. Seetõttu teeb Vene Kopenhaageni saatkonnas viha, et Taani relvajõud plaanivad nüüd saata sõdureid Ukrainasse õppelaagrisse.

„Taani sõjaväelaste saatmine Ukrainasse muu hulgas lahingukogemusi omandama tõmbab Taani Ukraina konflikti aina sügavamale ja provotseerib selle edasist kontrollimatut eskaleerumist,” öeldi suursaadik Vladimir Barbini kirjalikus kommentaaris TV 2-le.

Saadetud kommentaaris oli kirjas:
„See Kopenhaageni otsus on vastuolus praeguste katsetega leida Ukraina konfliktile poliitiline ja diplomaatiline lahendus.”

Armeeülem Peter Boysen rõhutas TV 2-le, et Taani sõdurid on relvastamata ja asuvad rindest kaugel.

Nad peavad osalema kursustel rindejoonest kaugel, näiteks Lääne-Ukrainas Lvivis. Ja kui toimub raketirünnak, on ukrainlastel tõesti head hoiatussüsteemid ja head varjendid. Olen ise ühes neist Kiievis aega veetnud, rääkis ta.

Küsimusele, kas inimesi saab sundida Ukrainasse minema, kui nad seda ei soovi vastas armeejuht: „Ma ei kujuta ette midagi muud, kui et Taani sõdurid tahaksid Ukrainas õppustel osaleda. Lõpuks võidakse neil paluda õppustel osaleda.”

Venemaa saatkonna väitel on tegemist otsusega, mis „seab Taani sõdurite elud ohtu”.

Sellega seoses tuletame meelde, et nii sügaval Ukraina territooriumil kui ka rindejoonel asuvad sõjalised rajatised, sealhulgas staabid, väljaõppe- ja koolituskeskused, samuti sõjaväelaste ja sõjavarustuse asukohad on Vene relvajõududele legitiimne sihtmärk, seisab suursaadik Barbini meilis.

Armeeülem Boysen ütles, et veel pole selge, kui palju sõdureid Ukrainasse läheb. Nüüd anname endast parima ja siis peame vaatama, kuidas läheb, sõnas ta.

Varde kasarmus ootab luurerügement lähikuudel veel paarisaja uue drooni saatmist. Mujal katab armee lennuradasid, et kaitsta neid õhurünnakute eest.

Tankide ümber kaevatakse vallid ja tehakse tööd, et kaitsta neid droonirünnakute eest. Sel moel teeb suur osa armeest ümberõpet Ukrainast pärit võitlustehnikate osas.

Armeeülema pilgu läbi vaadatuna peegeldab see kõik muutust, kus kolm aastat Lääne toetust saanud Ukrainast on saanud riik, mis annab oma panuse ka NATO lääneriikide võitlusvõimesse.

Seetõttu on kaitseväe juhataja Michael Hyldgaard võtnud initsiatiivi saata Ukrainasse mitte ainult armee, vaid ka mereväe, õhuväe, meditsiiniteenistuse ja kaitseakadeemia juhte. Ja nüüd tuleb neid teadmisi levitada. Ennekõike sõjaväes.

Meil ​​on palju õppida Ukrainas saadud lahingukogemusest. Seetõttu on ilmselge, et kasutame võitluses paremaks saamiseks nende kogemusi, ütles Peter Boysen.

Ta lisas, et Ukraina kaitse on plaanidega 100 protsenti päri ning neil on suur soov oma teadmisi jagada ja tihendada koostööd Taani kaitseväega. Ukraina jaoks sobib see hästi välispoliitilise strateegiaga jõuda NATO alliansile üha lähemale.