Pika elektrikatkestuse ajal tuleks oma häda teha kaanega ämbrisse. Sellised juhised on toodud Soome kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liidu uutes juhistes, mis valmistavad ette erakorralisteks olukordadeks jäätme- ja veemajanduses.

Kodumajapidamistel on soovitatav varuda vähemalt 10-liitrine kaanega ämber juhuks, kui tualettruum ei tööta, vahendab Yle.

Varem on inimesi juhendatud asetama WC-poti sisse kilekott ja end sellesse kergendama, kui veekatkestuse tõttu ei õnnestu tualetis vett lasta. Ulatusliku ja pikaajalise häireolukorra puhul pole see aga soovitatav, ütles Soome kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liidu kogukonna- ja keskkonnaüksuse arendusjuht Ari Korhonen, kes koostab uut kriisijuhendit.

Kilekotti ei ole soovitatav tualettpotti panna, kuna see võib äravoolu ummistada, kui see satub äravoolu.

Lisaks tekib inimese kohta päevas ligikaudu kaks liitrit uriini ja väljaheiteid, mistõttu koguneks eriolukorras linna prügikastidesse kilekottidega tohutult jäätmeid. Korhoneni sõnul oleks see haigusrisk.

Tõenäoliselt lekivad need kotid, hindab Korhonen.

Ka prügiautod või jäätmekonteinerid ei ole mõeldud seda tüüpi jäätmete kogumiseks ning vedelaid jäätmeid ei saa põletada jäätmepõletusjaamades.

Pärast seda, kui Venemaa kolm aastat tagasi Ukrainasse tungis, algas Soomes arutelu pikkade elektrikatkestuste tagajärgede üle.

Näiteks andis Helsingi linn koolilastele ja õpetajatele korralduse elektrikatkestuse ajal hädaolukorras teha häda kilekotti. Linna poolt jagatud juhised põhinesid Kaitseministeeriumi koostatud juhistel.

Kui avalikult hakati rääkima kilekottidesse häda tegemisest, mõistsid linna vee- ja jäätmekäitlusettevõtted kriisijuhendi puudujääke. Sel põhjusel koostas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit koos veevärgiliidu ja Soome taaskasutusorganisatsiooniga uued juhised: Sanitaartingimused ühiskondlike häirete korral.

Juhis ilmub sel kevadel, kuid Yle sai sellega eelnevalt tutvust teha. Juhend toetab olmevee- ja jäätmemajandust pikaajalisteks häireteks valmistumisel.

Suuremahulise jäätmekäitlusjuhtumi kohta pole selliseid juhiseid varem koostatud.

Kanalisatsiooni häireolukordi pole võimalikuks peetud, toob Korhonen põhjuseks, miks juhend tehti alles nüüd.

Venemaa on pommitanud Ukraina elektrijaamu, mistõttu on ka Soome tahtnud teha plaane elektrikatkestusteks.

Elekter on vajalik vee pumpamiseks nii veevarustus- kui kanalisatsioonivõrkudes. Kui elektrikatkestus kestab mitu päeva, siis veevarustus katkeb ja tualette ei saa loputada.

Veevarustusettevõtted peaksid välja mõtlema, kuidas kanalisatsioon elektrihäirete korral tööle panna.

Paljudel juhtudel on võimalik kanalisatsiooni juhtida ka ilma elektrita, võtab Korhonen teema kokku. Muidugi on piirkondlikke erinevusi. Kui kortermaja asub mäe peal, hoolitseb drenaaži eest gravitatsioon. Mäe jalamil on olukord teine, seal võivad kanalisatsioonitorud üle ujutada.

Korhoneni sõnul peaksid veevarustusettevõtted kindlaks määrama, kus kanalisatsioonisüsteemis on voolukatkestuse korral vaja imiautosid.

Teisisõnu, äravoolutorud voolavad nii kaua, kuni loputusvett on saadaval. Drenaaži loputamiseks kasutatakse ka looduslikku vett.

Erandjuhtudel võib WC-potti loputada ämbrist valatud veega. Kasutatud tualettpaber tuleks seejärel prügikasti visata, et paber äravoolu ei ummistaks.

Häire puhul on oluline, et elanikud järgiksid oma veevärgi juhiseid.

Tavaliselt kestavad elektrikatkestused Soomes alla kahe tunni. Nii lühikese elektrikatkestuse ajal saab end tualetis kergendada ja oodata veevoolu taastumist.