Kui meedias avaldatud andmed on õiged, toimuvad täna kolmapäeval 23. aprillil Londonis väga olulised läbirääkimised.

Uudisteveebisait Axios teatab oma allikatele viidates, et USA on Ukrainale esitanud rahutingimused, mida kirjeldatakse kui USA presidendi Donald Trumpi „lõplikku pakkumist”.

Axiose ansmetel kasutatakse seda väljendit üheleheküljelises dokumendis, mida USA eelmisel nädalal Pariisis Ukrainale esitles.

USA ootab Ukrainalt ettepanekut pakkumisele, kui riikide esindajad kohtuvad täna kolmapäeval Londonis.

Ukraina valitsusele lähedalseisev allikas kritiseeris ettepanekut Axiosele. Tema sõnul peab Ukraina ettepanekut Venemaale räigelt soodsaks.

Ettepanekus on selgelt kirjas, millist konkreetset kasu Venemaa saab, kuid ainult ähmaselt ja üldiselt selle kohta, mida Ukraina saab, ütles allikas.

Seda saab Venemaa:

1.USA tunnustab Krimmi poolsaart Venemaa seadusliku osana [de jure tunnustamine].

2.USA praktiliselt tunnistab, et Venemaa okupeerib peaaegu kogu Luhanski oblastit, samuti okupeeritud Donetski, Hersoni ja Zaporižja oblastite osasid [de facto tunnustus].

3.Lubadus, et Ukrainast ei saa NATO liiget. Tekstis märgitakse, et Ukraina võib saada Euroopa Liidu liikmeks.

4.Alates 2014. aastast kehtestatud sanktsioonide tühistamine.

5.Majanduskoostöö paranemine Ameerika Ühendriikidega, eriti energeetika- ja tööstussektoris.

Seda saab Ukraina:

1.Tugevad julgeolekugarantiid, mis hõlmavad mitmeid Euroopa riike ja võib-olla ka sarnaselt mõtlevaid riike väljastpoolt Euroopat. Dokumendis kasutatakse rahuvalveoperatsiooni toimimise osas ebamäärast keelt. Dokumendis ei mainita USA osalust.

2.Ukraina saab tagasi väikese osa Venemaa poolt okupeeritud Harkivi oblastist.

3.Takistusteta läbipääs Dnepri jõel, mis asub Lõuna-Ukraina rindejoonel.

4.Hüvitis ja nõustamine rekonstrueerimisel. Dokumendis ei ole kirjas, kust rahastus tuleb.

Meedias ringles juba nädalavahetusel info, et USA kaalub Krimmi poolsaare Venemaa osana tunnustamist. Teisipäeval teatati, et USA loodab, et Ukraina annab Krimmi Venemaale üle.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kommenteeris väidetavat USA taotlust.

Niipea, kui hakkame arutama Krimmi, meie suveräänsete territooriumide üle, sõlmime sõja pikendamise vormi. Just seda Venemaa tahabki, kommenteeris Zelenski teisipäeval.

Oleme olnud sõjas 12 aastat. See on vastus küsimusele, kas Venemaaga on võimalik territooriumide osas kokkuleppele jõuda, märkis ta.

Zelenski rõhutas, et Ukraina on valmis alustama rahuläbirääkimisi pärast relvarahu jõustumist. Tema sõnul tuleb üksikasju arutada siis, kui lahinguid enam ei käi.

EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas kommenteeris Krimmi küsimust teisipäeval avaldatud uudisteagentuuri AFP artiklis.

Kallas hoiatas, et USA teeb vea, kui tunnustab Krimmi Venemaa osana.

„Siis saab Venemaa selgelt selle, mida tahab,” ütles Kallas.

Kallase sõnul ei tunnusta Euroopa Liit poolsaart kunagi omalt poolt Venemaa osana. Tema sõnul on „Krimm Ukraina”.

Okupatsioonis viibijatele tähendab see palju, et teised ei tunnusta seda Venemaa osana, ütles Kallas.

Kolmapäevasel kohtumisel Londonis osalevad Ukraina, USA ja Euroopa riikide esindajad. USA välisminister Marco Rubio otsustas teisipäeval, et ei osale kohtumisel. Rubio otsus on tekitanud küsimusi läbirääkimiste seisu kohta, edastab New York Times.

Vähemalt USA erisaadik Ukrainas Keith Kellogg lendab Londonisse. Meedia andmetel esindavad Ukrainat vähemalt Ukraina välisminister Andri Sõbiha ja presidendi administratsiooni juht Andri Jermak.

Kohal on ka Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa esindajad, edastab Washington Post. Need riigid on osa nn „tahte koalitsioonist”, mis toetab Ukrainat. Koalitsiooni juhivad Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Ukraina toetajad loodavad võimalike territoriaalsete järeleandmiste eest võita Ukrainale julgeolekugarantiid ja ülesehitusprojektid.