Asjaga kursis olevate inimeste sõnul on Vene riigipea Vladimir Putin teinud ettepaneku peatada oma sissetung Ukrainasse praegusel rindejoonel osana jõupingutustest saavutada rahukokkulepe USA presidendi Donald Trumpiga.

Venemaa president ütles selle kuu alguses Peterburis toimunud kohtumisel Trumpi erisaadikule Steve Witkoffile, et Moskva võib loobuda oma pretensioonidest neljale osaliselt okupeeritud Ukraina piirkonnale, mis jäävad Kiievi kontrolli alla, ütlesid kolm inimest väljaandele Financial Times.

USA on sellest ajast peale levitanud ideid võimaliku lahenduse leidmiseks, mis hõlmaks Washingtoni-poolset Krimmi poolsaare tunnustamist Venemaa osana, lisasid inimesed, ning vähemalt tunnistades Kremli de facto kontrolli nelja piirkonna osade üle, mis tal praegu on.

Ettepanek on esimene ametlik märge, mille Putin pärast sõja alguskuusid kolm aastat tagasi andis, et Venemaa võib oma sissetungi maksimalistlikest nõudmistest taganeda.

Kuid Euroopa ametnikud, keda teavitati USA jõupingutustest sõda lõpetada hoiatasid, et Putin kasutab ilmselt näilist järeleandmist söödana, et meelitada Trumpi aktsepteerima Venemaa muid nõudmisi ja sundima neid Ukrainale peale kui fait accompli (juba tehtud otsus).

„Kiievile avaldatakse praegu palju survet asjadest loobuda, et Trump saaks võitu kuulutada,” ütles üks neist.

Ukraina ametnikud kohtuvad kolmapäeval Londonis Euroopa ja USA ametnikega, et arutada viimaseid ettepanekuid. Witkoff ja USA välisminister Marco Rubio on USA ja Euroopa ametnike sõnul aga kohtumisest loobunud. Trumpi Ukraina-saadikut Keith Kelloggi oodatakse endiselt kohale. Putini välispoliitika nõunik ütles teisipäeval, et Witkoff külastab Venemaa uudistekanalite andmetel Moskvat hiljem sel nädalal.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles FT-le: „Käib pingeline töö. Räägime ameeriklastega. Töö on raske ja võtab palju aega, seega on raske oodata koheseid tulemusi ja seda tööd ei saa avalikult teha.”

Trump postitas pühapäeval sotsiaalmeediasse, et loodab, et Ukraina ja Venemaa „sõlmivad sel nädalal kokkuleppe” ja „hakkavad seejärel äri ajama õitsva Ameerikaga ja teenivad varanduse!”

USA levitas ideid, mida Valge Maja loodab, et need võiksid kujundada võimaliku kokkuleppe piirjooned eelmisel nädalal Pariisis toimunud kohtumisel Euroopa ja Ukraina ametnikega. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et ta ei ole Trumpilt saanud ettepanekut konkreetsete sammude kohta Venemaa sõja lõpetamiseks. Kuid ta ütles, et kui relvarahu on paika pandud, on ta valmis otsekõnelusteks Putiniga.

„On signaale, ideid, arutelusid, kuid see pole ametlik ettepanek,” ütles Zelenski. Kui selline ametlik ettepanek tuleks, ütles ta: „Me vastame.”

Ukraina kõrged ametnikud ütlesid FT-le, et nad on osa Trumpi ja tema meeskonna pakutud ideede suhtes vastuvõtlikud, täpsustamata, milliste suhtes konkreetselt. USA ettepanekute hulka kuulub Euroopa rahuvalvekontingendi paigutamine Ukrainasse ning eraldiseisev NATO-välised sõjalised jõud, mis aitaksid jälgida relvarahu demilitariseeritud tsoonis, mis hõlmab kogu enam kui 1000 kilomeetri pikkust rindejoont.

Väed töötaksid koos Ukraina ja Venemaa vägedega, kes jälgivad relvarahu nn kontaktliini mõlemal poolel.

Võimaliku kokkuleppe kohaselt lubab Ukraina mitte võtta tagasi Venemaa poolt okupeeritud territooriumi jõuga, samal ajal kui Venemaa nõustub peatama oma armee aeglase edasitungi.

On ebaselge, kas Trump on palunud Ukrainal ametlikult tunnustada Krimmi annekteerimist Venemaa poolt.

Zelenski aga kordas teisipäeval oma seisukohta Musta mere poolsaare osas, öeldes: „Ukraina ei tunnusta Krimmi okupeerimist. See on meie territoorium, Ukraina rahva territoorium, siin pole midagi arutada.”

Venemaa on tagasi lükanud ka mõned USA ettepanekud, sealhulgas NATO riikide sõjalise kohaloleku kohta Ukrainas.

Kuid asjaga kursis olevad inimesed ütlesid, et Putin oleks potentsiaalselt valmis loobuma oma varasemast nõudmisest täieliku kontrolli järele Ukraina nelja eesliinipiirkonna – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižja – üle, kui USA teeks Moskvale laiemaid geopoliitilisi järeleandmisi, näiteks tunnustaks kontrolli Krimmi üle ja keelaks Ukrainal NATO-ga liitumise.

Kuigi Putin tutvustas 2020. aastal põhiseaduse muudatusi, mis keelasid Venemaal loobuda nõuetest oma territooriumile, väitis Kremli-meelne ajalehetoimetaja Konstantin Remtšukov pühapäeval avaldatud kolumnis, et Moskva võib lahingud lõpetada, kui ta on Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjunud. See on piirkond, mille Kiiev võttis eelmisel aastal osaliselt enda alla, kuid mis oli nüüd taas 99,5 protsenti kontrolli all, teatas Kreml.

„Kui nad vabastavad viimased pool protsenti, saavad väed uudiste saabudes peatuda kõikjal, kus nad on,” kirjutas Remtšukov Nezavisimaya Gazetas.

„Arvatakse, et Trump mõistab seda tänu Witkoffile. Ja loodetakse, et see kõik juhtub 30. aprilliks, et ta saaks uhkusega kinnitada, et sai oma rahumissiooni tehtud presidendiks olemise esimese 100 päevaga.”

Putin kuulutas 2022. aasta septembris Kremlis uhkel tseremoonial välja nelja Kagu-Ukraina oblasti annekteerimise, kuigi Venemaa ei kontrollinud tollal ühtegi neist täies mahus. Venemaa ei kontrolli endiselt täielikult ühtki neljast piirkonnast, kuigi piirkonna pealinnad Donetsk ja Luhansk on tal olnud alates esimesest varjatud sissetungist Ida-Ukrainasse kohalike jõudude abil 2014. aastal.

Kuigi Venemaa taandus osalt 2022. aasta sügisel okupeeritud territooriumilt, ütles Putin eelmisel aastal, et ta ei nõustu ühegi rahulepinguga, kui Ukraina ei tõmba oma vägesid rindejoonelt välja ja ei anna Venemaale täielikku kontrolli nelja oblasti üle – sealhulgas Zaporižja linna, 700 000 elanikuga tööstuslinna üle, mida Venemaa pole kunagi vallanud, kuid ründab regulaarselt.

Varasemad Venemaa nõudmised rahulepingu sõlmimiseks on hõlmanud Ukraina lubadust jääda neutraalseks ja loobuda oma NATO-püüdlustest, Venemaa nõuete tunnustamist annekteeritud alade üle, lääneriikide sanktsioonide leevendamist ja NATO vägede vähendamist Venemaa lähedal asuvates liikmesriikides.