Ukraina-vastase agressiooni kuritegude eritribunal peetakse eeldatavasti Hollandis Haagis. Erikohus, mille lääneriigid kavatsevad moodustada Ukraina-vastase agressiooni kuritegude menetlemiseks, ei mõista Vladimir Putini üle tagaselja kohut seni, kuni ta jääb Venemaa Föderatsiooni presidendiks.

Sama säte kehtib ka Venemaa peaministri Mihhail Mišustini ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kohta, väidavad Euronewsiga rääkinud kaks protsessiga kursis olevat Euroopa ametnikku.

Kõrgetasemeliste ametnike vastutusele võtmine on lubatud ainult juhul, kui süüdistatavad viibivad ruumis füüsiliselt – see on ebatõenäoline, kuna Venemaa ei tunnista Ukraina sissetungi kuritegelikuks ja on kindlalt vastu koostööle Läänega.

Teise võimalusena võidakse pärast Putini ametist lahkumist korraldada tagaseljaprotsess.

Lepingu eelnõus on sätestatud tingimused, mis annavad õigusliku aluse erikohtu moodustamiseks Strasbourgis asuva inimõigusorganisatsiooni Euroopa Nõukogu raames. Organisatsioon ei kuulu Euroopa Liitu, kuid blokk on protsessiga tihedalt seotud.

Tehniline töö lõppes märtsi lõpus Strasbourgis toimunud niinimetatud „tuumikrühma” kohtumisel, mille käigus koostati kolm eraldiseisvat dokumendi eelnõu: Ukraina ja Euroopa Nõukogu kahepoolne leping, erikohtu statuut ja leping, milles käsitletakse erikohtu juhtimist.

Allkirja andmine toimub 9. mail Kiievis, mis langeb kokku Euroopa päevaga, kuigi täpne ajakava sõltub poliitilisest toetusest.

EL-i ametnik märkis, et tagaseljaprotsessi piiranguid peetakse riikidevaheliseks „kompromissiks”. Pärast kuid kestnud kaalumist on säte nüüd „tehtud tehing” ja praktiliselt puudub võimalus seda enne esitlust muuta.

„Lõpuks on see poliitika ja läbirääkimised,” ütles ametnik.

Kui Kiiev on lepingule alla kirjutanud, pannakse tekst hääletusele Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kuhu kuuluvad organisatsiooniga ühinenud 46 riigi esindajad. Venemaa visati sellest välja varsti pärast sõja algust.
Lepingu ratifitseerimiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust, mis on tagatud tänu algatuse laialdasele toetusele liikmesriikide seas.

Mõned riigid, kes on toetanud Venemaa-sõbralikke seisukohti nagu Ungari ja Serbia võivad erapooletuks jääda või hääletada selle vastu, kuigi üksikuid vetoõigusi ei kohaldata.

Demokraatlikud riigid väljaspool mandrit nagu Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jaapan peaksid algatusega ühinema, suurendades selle legitiimsust.

USA, mis on alustanud lähenemist Venemaale, tõenäoliselt ei osale. Joe Bideni administratsiooni ajal oli riik toetanud õigluse otsimist Ukrainas, kuid pärast Donald Trumpi ametisseastumist muutus suund.

USA ei osalenud märtsi lõpus toimunud tuumikrühma koosolekul. Pole selge, kuidas Trumpi liikumine rahulepingu poole võiks mõjutada kohtumenetlust.

„Üle 38 riigi on avaldanud poliitilist toetust tribunalile ja nende seas ka Euroopa Liit,” ütles Euroopa Nõukogu pressiesindaja Euronewsile.

Kui lepingud on ratifitseeritud, peaks tribunal asuma Haagis, ametnike sõnul on see linn, millel on pikaajalised rahvusvahelise õiguse traditsioonid ja kus juba asuvad Rahvusvaheline Kohus (ICJ) ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC).

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on väljastanud Putini ja ühe tema asetäitja suhtes eraldi vahistamismääruse Ukraina laste ebaseadusliku Venemaale toimetamise eest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on toetanud ideed luua agressioonikuritegude uurimiseks ajutine tribunal, et tagada vastutus Putini enam kui kolm aastat tagasi algatatud täiemahulise sissetungi eest.

Erinevalt sõjakuritegudest, inimsusevastastest kuritegudest ja genotsiidist, mida rakendatakse julmust toime pannud isikutele nagu sõjaväelased ja palgasõdurid, on agressioonikuritegu juhtimiskuritegu, mis on suunatud isikule, kes lõpuks vastutab agressorriigi kontrollimise eest.

Agressioon võib koosneda invasioonist, okupatsioonist, anneksioonist, sadamate blokeerimisest või mis tahes muust rünnakust, mis hõlmab ühe riigi relvade kasutamist teise riigi vastu.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sõnul on agressioonikuritegu seotud ÜRO põhikirja ilmse rikkumise kavandamise, ettevalmistamise, algatamise või täideviimisega isiku poolt, kes suudab tõhusalt kontrollida riigi poliitilist või sõjalist tegevust või seda juhtida, agressiooniakti, mis oma iseloomu, raskuse ja ulatuse tõttu kujutab endast ilmset rikkumist.

See teeb Putinist tulevase kohtuprotsessi tõenäoliseima süüdistatava.

Kuigi ICC kehtestas nn Kampala muudatuste alusel jurisdiktsiooni agressioonikuritegude üle, kehtib see ainult Rooma statuudiga ühinenud riikide ja nende riikide kodanike kohta. Venemaa, nagu USA ja Hiina ei ole alla kirjutanud.

Seetõttu on lääneliitlased uurinud võimalust luua ad hoc tribunal, mis oleks volitatud Venemaa Ukraina-vastase sõja konkreetset juhtumit menetlema.

„Ilma agressioonikuriteota poleks ka sõjakuritegusid,” ütles kõrge esindaja Kaja Kallas veebruari alguses. „Seetõttu on äärmiselt oluline, et ka agressioonikuritegude eest vastutataks. Mitte keegi Venemaalt ega Venemaa juhtkonnast pole puutumatu.”

„Samuti on väga oluline saata signaal, et karistamata kuriteod soodustavad ainult edasist agressiooni,” lisas ta ja rõhutas, et tribunal tuleks moodustada „enne sõja lõppu”.

Arutelude algusest saadik on tagaselja kohtupidamise võimalus tugevalt esile kerkinud.

Kuna Kreml keeldus oma kõrgeid ametnikke üle andmast, usuvad selle mudeli pooldajad, et see oleks ainus teostatav viis minimaalse õigluse tagamiseks. Kriitikud aga väidavad, et tagaseljaprotsessi peetakse ebaseaduslikuks pettuseks.

„Ma arvan, et sellel tribunalil on rohkem kui sümboolne tähtsus. Ma arvan, et see on seaduslik, ma arvan, et see on poliitiline. Ma arvan, et on oluline, et see kehtestataks ja sulgeks agressioonikuriteo lünga,” ütles EL-i ametnik.

„Ma olen isiklikult veendunud, et sellest ei saa Haagi libaasutus, millel pole mõju, vaid see teenib tegelikult veel aastaid ja ajalugu hindab seda tribunali väga positiivselt,” sõnas ta.

Riigipeade, valitsusjuhtide ja välisministrite puutumatust peetakse isikliku süüdistuse esitamise täiendavaks ja tohutuks takistuseks.

„Rahvusvaheline õigus aga areneb ja isikupuutumatus ei ole karistamatuse carte blanche,” ütles Euroopa Nõukogu pressiesindaja.

„Euroopa Nõukogu usub, et selles küsimuses erikohtu jaoks leitud valem on piisav vastutuse tagamiseks ja karistamatuse vastu võitlemiseks,” lisas ta.

Viimati anti agressioonikuriteoga seoses kohtu alla pärast Teist maailmasõda peetud Nürnbergi protsessil, mil süüdistust nimetati „rahuvastasteks kuritegudeks”.