Praegune europarlamendi saadik ja endine Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras täpsustab Iltalehtile antud intervjuus arusaamu Balti riikidest kui ühtsest tervikust, eriti julgeolekupoliitilisest vaatenurgast.

Püüan alati kõigile selgeks teha, et kolm Balti riiki on julgeolekupoliitiliselt käitunud erinevalt. Eestis on alati kehtinud universaalne ajateenistus ning alates 2010. aastast on kaitsele kulutatud kaks protsenti.

Terras toob välja, et Lätis ja Leedus ajateenistus puudub ning riigid on viimastel aastatel oma kaitsekulutusi senisele tasemele tõstnud. Eestis ei kardeta, vaid valmistutakse, ütleb endine kaitseväe juhataja.

Naasin kaks päeva tagasi Ukrainast. Meeleolu on seal väga sünge. Nad tunnevad, et neid on üksi jäetud. Nad võitlevad päevast päeva, kuid ei usalda enam kedagi, sõnab ta.

Terras hoiatab Ukraina kaotuse tagajärgede eest.

Meil ​​oleks 40 miljoni elanikuga vihane ja pettunud rahvas. Euroopasse suunduks enneolematult palju põgenikke. Loodusvarade poolest rikka riigi ressursid oleksid täielikult Venemaa käsutuses, märgib ta.

Euroopa Liidul oleks siis oma idapiiril kaks kõrge lahinguvalmidusega ja kogenud armeed. Mida teeks siis Ukraina sõjavägi, arutleb Terras.

Nad võivad pidada sissisõda Venemaa vastu, kuid on ka teisi võimalusi, viitab ta veel ohtlikumale arengule.

Terras teab, millest räägib. Sõjalise auastme järgi on ta kindral. Oma ohvitserikarjääri jooksul Iraagis teeninud Terras töötas aastatel 2011–2018 Eesti kaitseväe juhatajana. Täna esindab ta oma kodumaad Euroopa Parlamendis.

Terrase sõnul on Euroopa Liit toetanud Ukrainat rohkem sõnade kui tegudega.

Terras toob näiteid: Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal on ühiselt andnud Ukrainale sama palju kui Taani. Eesti on Ukrainale andnud miljardi, Itaalia kaks.

See on naeruväärne, kui võrrelda riikide sisemajanduse kogutoodangut, märgib ta.

Kuidas Eesti on sellega hakkama saanud? Soomes küsitakse, kust tuleb raha kaitse-eelarve suurendamiseks.

Tõstsime Eestis makse, aga arvan, et sellest ei piisa. Oleme võtnud võlgu. Eesti oli suhteliselt väheste võlgadega riik. Oleksime pidanud seda varem tegema, aga ma arvan, et võtame veelgi rohkem võlgu, sõnab ta.

Terras ütleb, et toetab nn sõjaobligatsioone ehk riigi võlakirju.

See annab võimaluse toetada kaitset neile, kes seda rahaliselt suudavad. Siis me ei võta neilt, kellel pole. Eesti pangakontodel lebab 12 miljardit eurot, miks me ei võiks sealt osa võtta? arutleb ta.

Ja mida arvab Terras NATO ja USA tulevikust?

Meie Eestis usume endiselt, et NATO on olemas ja USA ei astu vaatamata Trumpi juttudele sõjalisest alliansist välja. Euroopa peab kaitseküsimustes ühinema, räägib ta.

Trump on seda juba pikka aega rõhutanud. Teda ei huvita Euroopa kaitsmine, kuid ta tahab siin rahu. Samuti ei näe ta Venemaad vaenlasena, vaid konkurendina, mistõttu püüab ta aru saada, kus ta ebaõnnestub, märgib ta.

Terrase sõnul ei meeldi Trumpile Euroopa Liidu ühtsus ja seetõttu on ta selle vastu ning püüab teha koostööd üksikute riikidega. Selega ei tohiks kaasa minna, vaid tuleks jääda võimalikult ühtseks.

Trump ja Putin mängivad hokit, samal ajal kui Euroopa Liit üritab nende vahel iluuisutada. Ehk saavad soomlased sellest analoogiast aru? Peaksime oma meeskonna kokku koguma ja mänguga liituma, sõnab ta.

Meeskond vajab juhti, tuletab Terras meelde. Euroopas puudub keegi, kellele Trump saaks helistada, kui tahab Euroopaga rääkida.