Neljaliikmeline lastega pere ostis Tamperes poole paarismajast. 2017. aasta novembris sõlmisid lapsevanemad majandamise jagamise lepingu maja teises pooles elava pensionäridest abielupaariga.

Paarismaja korterid on ühesuurused ja majas on õliküte. Vastavalt majandamise jagamise lepingule tehakse keskkütte kulud pooleks ning veetarbimise kulud tasutakse vastavalt eraldi arvestitele, vahendab Iltalehti.

Pere oli neljaliikmeline ja tarbis arvesti järgi rohkem vett kui naabrid. Pensionärist abielupaari väitel ei piisanud vaid poole õlikütte tasumisest, vaid lastega pere peaks kompenseerima ka tarbevee soojendamiseks kulunud õlikoguse.

Pensionäri poolt esitatud arvete järgi oli lastega pere 2017. aasta septembrist 2021. aasta lõpuni vee soojendamiseks lisaõli kasutanud kokku 1162 euro eest.

Pensionärist mees saatis arve lastega perele. Perekond ei olnud nõus seda maksma, vaid tugines majandamise jagamise lepingus toodud õlikütte arve poolitamisele.

Samuti ärritasid pensionäre ühisel tee- ja õuealal tehtavad heakorra- ja koristustööd nagu lumelükkamine ja riisumine. Mehe raamatupidamise järgi oli ta 2017. aasta septembrist kuni 2021. aasta juuni alguseni teinud kokku 312 tundi aiatööd. Naaber seevastu vaid 36 tundi.

Õliarve ja aiatööd kaevati lõpuks Pirkanmaa kohtusse.

Pensionärid nõuavad õigust kohustada lastega peret tasuma vee soojendamiseks kasutatud õli eest 1162 eurot koos intressidega.

Lisaks, kuna üks osapool tegi rohkem aiatöid kui teine, oli pensionäride sõnul õigus saada hüvitist neilt, kes tegid vähem tööd.

Lastega pere vanemad seevastu rõhutasid kohtus, et vee soojendamiseks kasutatava õli kulu ei saa arvutada korterispetsiifilisi veemõõtjaid lugedes. Õli kulumist mõjutab näiteks see, kui kaua ja millise intensiivsusega kraanist vett lastakse.

Lisaks oli lapsevanemate sõnul nende küttearve alati poole osas tasutud. Nii oli pensionäripaar teinud ka varem korteris elanud lastega perega.

Õuetööde kohta tõdesid lapsevanemad, et naaber tegi seda omal algatusel talle sobivatel aegadel ja mitu korda päevas, isegi kui tööde järele pidevat vajadust polnud.

Pereisa rääkis kohtus, et lumetööd olid tehtud juba kella 6.30 paiku, kui ta tööle läks. Kella 15-16 paiku töölt naasnuna oli lumetöö jälle tehtud. Sama kordus, kui ta õhtul laste harrastustelt naasis.

Perekond rääkis, et nad palusid pensionärist mehel lumetööd ka neile jätta. Nad olid soovitanud palgata ka eraldi inimese, kuid see ei sobinud pensionärile.

Pensionär polnud ka muude pere tegemistega rahul. Pereema rääkis, et pensionärist mees juhtis tähelepanu vale tüüpi lumelabidale, valele liivatamise liivale ja valele lumelükkamise stiilile.

Kohtus üle kuulatud tunnistajad rääkisid, et pensionär alustas lumetöid pärast kella 04:00 ja tegi seda mitu korda päevas hommikust õhtuni. See oli juhtunud juba eelmiste elanike ajal.

Tunnistajad rääkisid, et kui teised olid lumetööd teinud või riisunud, ei olnud töö kvaliteet pensionärile sobiv ja ta oli töö uuesti üle teinud.

Pirkanmaa kohus märkis, et poolte sõlmitud majandamise jagamise lepingut tuleb tõlgendada üldkeelse sõnastuse järgi. „Keskküte makstakse pooleks” tähendas kogu õlikulu ja „veekulu eraldi mõõtjate järgi” tähendas kogu veekulu.

Kuna kostjad olid vaieldamatult maksnud kinni poole tellitud paarismaja kütteõlist, jättis kohus hagejate nõude 1162 euro suuruse arve tasumise osas rahuldamata.

Õuetööde osas järeldas kohus, et lastega perel puudus pensionäri tegevuse tõttu võimalus oma osa tööst ära teha. Pensionäri suure töökoormuse põhjustas tema ise, mitte lastega pere hooletus.

Kohus jättis pensionäride nõudmised rahuldamata ja kohustas neid hüvitama pere kohtukulud 14 676 eurot koos intressidega. Pensionäride endi kohtukulud olid 14 047 eurot.

Hiljutine kkohtuotsus ei ole veel jõustunud, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata.