Soome 2023. aasta pääste-alase raporti järgi on soomlaste suhtumine elanikkonna kaitsesse positiivne. Maailma sündmused, näiteks Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on selgelt näha selles, kui tõenäoliseks peavad soomlased erinevate riskide võimalikku realiseerumist. Samamoodi tunnevad soomlased näiteks, et elanikkonna kaitse on varasemast vajalikum.
Soomlaste hoiakuid peegeldava raporti järgi suhtuvad soomlased elanikkonna kaitsesse jätkuvalt positiivselt. Päästeteenistust peetakse üldiselt usaldusväärseks, professionaalseks ja tõhusaks. Mehed ja noored suhtuvad päästetegevusse veidi negatiivsemalt kui naised ja vanemad vastajad.
Raporti tegemisel uuriti muu hulgas soomlaste riskikogemusi, valmisolekut, ohutusalaseid oskusi, arusaamu päästetöödest ja päästetöötajate kogemusi. Siseministeeriumi poolt Päästekoolilt tellitud uuring viidi läbi veebipõhise paneelküsitlusena, millele vastas ligikaudu 3000 inimest üle riigi. Uuringut on korraldatud iga kolme aasta tagant alates 1992. aastast.
Soomlased peavad rünnakusõja ohtu suuremaks kui kolm aastat tagasi
Seoses Venemaa agressiivse ründesõjaga Ukraina vastu peetakse varasemast selgelt tõenäolisemaks ka agressioonisõda Soome vastu. See kajastus ka küsimustes elanikkonna kaitse vajalikkuse kohta: üheksa soomlast kümnest tunneb, et elanikkonna kaitse on vajalik turvameede. Elanikkonna kaitse viitab võimude tegevusele tsiviilelanike kaitsmisel relvakonfliktides. Juba 2020. aastal kahekordistus tajutav elanikkonna kaitse vajalikkus ning sel aastal jätkus selle soovi tugevnemine.
Seevastu pandeemiat pidasid vastajad selgelt vähem tõenäoliseks kui 2020. aastal. Erinevate riskide tõenäosuse kogemused varieerusid vastavalt vastaja vanusele, elukoha tüübile ja soole. Mehed tajusid kõigi riskide tõenäosust väiksemana kui naised.
Pea kõik soomlased teavad hädaabi numbrit, aga muud julgeoleku teadmised on nõrgemad
Kõige olulisemad ettevalmistusabinõud on soomlaste sõnul näiteks tulekahjusignalisatsioon ja esmaabikomplekt või varustus. Koduse kriisivaru populaarsus kasvas ettevalmistusabinõuna, kuid samas suudab vaid iga kuues soomlane defineerida, mida kriisivaru tähendab. Näiteks teadis vaid iga neljas soomlane, et ta peaks oma majapidamisvaruga 72 tundi ilma kõrvalise abita hakkama saama.
Hädaabinumbrit teavad peaaegu kõik soomlased. Seevastu vaid 10 protsenti soomlastest teab, kuidas üldist ohumärguannet kuuldes käituda. Üldist ohumärguannet kuuldes tuleks varjuda siseruumidesse, sulgeda uksed ja aknaavad ning lülitada sisse raadio ja oodata täpsemat tegevusjuhist.
Traditsioonilised suhtluskanalid on need, mille kaudu inimesed soovivad teavet võimalike ohuolukordade kohta. Umbes pooled soomlastest sooviksid ohuteateid SMS-iga.