Soome kaitseväe luureülem, kindralmajor Pekka Turunen kinnitas väljaandele Iltalehti, et Soomes on täheldatud kahtlast tegevust – täpsemalt väeosade läheduses ja seoses NATO riikidega korraldatavate sõjaväeõppustega. Turuneni sõnul võib see tegevus olla seotud Venemaa sabotaažiaktide ettevalmistamisega. Soome kaitsevägi liigitab need tähelepanekud pigem luuretegevuseks kui otsesteks rünnaku ettevalmistusteks.

„Võimalikeks sihtmärkideks võivad olla kaitsevägi ja kaitsetööstus,” ütleb Turunen. Ta rõhutab siiski, et kahtlasele tegevusele võib olla ka muid selgitusi. Samas ei välista luureülem täielikult võimalust, et Soomes on toimunud ettevalmistusi Venemaa sabotaažiaktideks.

Turunen märgib, et Soomes ei ole teadaolevalt olnud tõsiseid sabotaažiakte ning enamik juhtumeid, mida on uuritud võimaliku sabotaažina, on osutunud millekski muuks. Sellegipoolest on Venemaa sabotaažirünnakute oht olemas ka Soomes, kuigi mujal Euroopas on selliseid juhtumeid esinenud sagedamini.

„Nähtusena on sabotaaži esinenud rohkem Balti riikides, Poolas ja Kesk-Euroopas kui Põhjamaades, mis on seni suuresti puutumata jäänud. Vaadates sündmusi Balti riikides ja Poolas, ei saa välistada võimalust, et sarnaseid sabotaažiakte võib toimuda ka Soomes,” sõnab Turunen.

Soome kaitsepolitsei (Supo) hindas hiljuti väljaandele Iltalehti, et Venemaa sabotaažioht Soomes on viimastel kuudel suurenenud. Supo vanemteadur Lotta Hakala kinnitas hinnangut – mida jagavad ka mitmed teised lääneriikide julgeolekuteenistused –, et see oht kasvab kogu Euroopas, sealhulgas Soomes. Hakala sõnul on Venemaa sabotaažitegevus tänavu taas hoogustunud, järgnedes eelmise aasta vaiksemale perioodile.

Nii Soome kaitsepolitsei kui ka sõjaväeluure on ühel meelel, et Venemaa sabotaažioht Soomes on suunatud just kaitsetööstusele. Hakala märgib, et sihtmärgiks pole mitte konkreetne riik, vaid pigem Ukrainale osutatav kaitsetööstuslik toetus. Seetõttu on rünnakute oht Soomes kasvanud, kuna Soome on Ukraina oluline toetaja ning riigi suurust arvestades on sellel märkimisväärne kaitsetööstus.

Sama seisukohta jagab ka sõjaväeluure juht Turunen.

„Balti riikides, Poolas ja Kesk-Euroopas on seni tuvastatud sihtmärgid olnud seotud Ukraina toetamisega. Võimalikud sihtmärgid Soomes on tõenäoliselt sarnased – ehk seotud Ukraina sõja ja Ukrainale antava toetusega,” ütleb ta.

Turunen lisab, et Soome kaitsejõud on soovitanud Soome kaitsetööstuse ettevõtetel valmistuda võimalikeks sabotaažiaktideks. See tähendab ettevõtete enda turvateadlikkuse tõstmist ja turvasüsteemide tugevdamist. „Selleks tasub samuti valmistuda,” sõnab Turunen.

Soome sõjaväeluure teatab, et jälgib pidevalt Venemaa laiahaardelisi mõjutustegevusi. Juba aasta alguses hinnati, et Venemaa suurendab kõigi kättesaadavate mõjutustaktikate kasutamist, püüdes külvata lõhesid NATO-s ja EL-is. Venemaa meetodite hulka kuuluvad küber- ja infooperatsioonid, energiapoliitika ärakasutamine, sekkumine energia- ja muusse kriitilisse taristusse, rändevoogude suunamine ning mitmesugused luureoperatsioonid.

Sõjaväeluure toob ühe laiahaardelise mõjutustegevuse meetodina välja Venemaa niinimetatud varilaevastiku kasutamise Läänemerel. Sõjaväeluure hinnangul on Venemaa seotud mitmete kaablipurunemistega Läänemerel, kuigi konkreetsete juhtumite puhul pole üheselt tuvastatud, kes käsu andis. See hinnang on teravas vastuolus Soome kaitsepolitsei (Supo) seisukohaga, mille kohaselt ei saa kaablipurunemisi liigitada Venemaa sabotaažiks.

Turunen hindab nüüd väljaandele Iltalehti, et Venemaa jätkab tõenäoliselt oma hübriidseid mõjutustegevusi Läänemerel.

„Venemaa võimekus kasutada Läänemere piirkonnas tegutsevaid laevu laiahaardeliseks mõjutustegevuseks on endiselt märkimisväärne. Venemaa jätkab tõenäoliselt püüdlusi kahjustada Läänemere veealust taristut,” ütleb ta.

Mitme parlamendiliikme kodudesse tungimist – juhtumid, millest parlament teatas oktoobri alguses – on nimetatud Venemaa uusimaks mõjutustaktikaks Soomes. Iltalehti andmetel on kahtlustatavaid juhtumeid üle 20. Helsingi politsei teatas, et uurib neid – koostöös keskkriminaalpolitseiga – kui varguse katseid. Asjasse on kaasatud ka Soome kaitsepolitsei.

Kommenteerides kahtlustatavaid sissemurdeid eramutesse, kinnitab Turunen seda, millele on viidanud juba mitmed julgeolekupoliitika eksperdid: selline tegutsemisviis on väga iseloomulik Venemaa luureteenistuste meetoditele.

„Üldiselt võib öelda, et selline tegevus kuulub Venemaa tööriistakasti. Pealegi on otsustajad alati olnud – ja jäävad ka edaspidi – mõjutustegevuste sihtmärkideks,” sõnab ta.

Viimastel nädalatel on mitmed välisluureteenistused, samuti sõjanduse ja Venemaa asjatundjad hoiatanud, et Venemaa võib peagi ette võtta mingit laadi sõjalise tegevuse mõne NATO riigi vastu. Näiteks hoiatas Poola riikliku julgeolekubüroo endine juht Jacek Siewiera hiljuti Poola raadiole antud intervjuus, et Venemaa võimalikeks sammudeks valmistumiseks on aega vaid kaks kuud. Ka Tšehhi relvajõudude kindral Miroslav Hlaváč hoiatas, et Venemaa võib kavandada piiratud rünnakut mõne NATO liikmesriigi vastu – sammu, mille eesmärk on proovile panna sõjalise liidu ühtsus.

Siewiera sõnul ei pruugi Venemaa võimalik tegevus tähendada tingimata täiemahulist sõjalist rünnakut. Oht võib olla suunatud hoopis kriitilise tähtsusega taristule, valitsusasutustele või NATO riikide õhuruumile.

Samal ajal teatas Wall Street Journal, et USA luureteenistused on kinnitanud, nagu oleks Venemaa president Vladimir Putin andnud korralduse hoogustada NATO riikide vastu suunatud sabotaaži ja varjatud operatsioone. Luureinfoga kursis olevate Euroopa ametnike sõnul viitas sellele kampaaniale augustis toimunud ebaõnnestunud droonirünnak Saksamaal asuvale Leipzigi/Halle lennujaamale – operatsioon, mida seostatakse väidetavalt Venemaa sõjaväeluure (GRU) üksusega, mis on spetsialiseerunud varjatud tegevusele. Küsimusele Venemaa võimaliku sõjalise operatsiooni kohta NATO riigi vastu vastab Pekka Turunen vaid sellega, et Soome kaitsejõud jälgivad ja hindavad pidevalt Venemaal toimuvat.

„Praegu ei ole Soomele suunatud sõjalist ohtu. Tehakse jõupingutusi, et kõigi võimalike vahenditega ennetada intsidente, nagu näiteks sabotaažiakte lähiregioonides,” märgib ta.