Suurbritannia ja Prantsusmaa peaksid viivitamatult saatma väed Ukrainasse, leiab NATO endine peasekretär.

Anders Fogh Rasmussen heitis Euroopa kahele tuumariigile ette, et nad juhivad „ootamise koalitsiooni” ajal, mil Kreml rahukõnelusi venitab.

„Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on juba mitu kuud püüdnud luua „tahte koalitsiooni”, kuid praeguseks on sellest saanud pigem „ootamise koalitsioon”,” ütles 73-aastane endine Taani peaminister Brüsselis asuvast büroost väljaandele Telegraph.

„Me peaksime muutma selle „tegemise koalitsiooniks”, saates kohale väed… Me ei saa jääda ootama rahulepingut, vaid peame rahu saavutamise nimel tegutsema, öeldes Putinile: „Sa ei saa meid heidutada ja meie aitame ukrainlastel kaitsta end rünnakute eest nende kriitilisele taristule”.”

Rasmusseni üleskutse tegutseda kõlas Abu Dhabis toimunud, USA juhitud läbirääkimiste ajal Ukraina ja Venemaa vahel; läbirääkimistel keskenduti julgeolekugarantiidele ja tulevase sõja ärahoidmisele.

Euroopa ametnikke ruumi ei lastud, kuna Moskva oli vastu nende osalemisele kahepäevastel läbirääkimistel – läbirääkimistel, mida Ukraina kirjeldas kolmapäeval kui ühtesid seni „kõige raskemaid”.

Venemaa delegatsiooni juht Vladimir Medinski ütles pärast kõnelusi: „Meil pole aimugi, mida eurooplased siin teevad; tegemist on kolmepoolse kohtumisega. Kui nad soovivad, võivad nad fuajees aega veeta.”

Rasmussen, kes oli aastatel 2009–2014 NATO peasekretär, leiab, et Euroopa peab Vladimir Putinile näitama, et suhtub Ukraina toetamisse tõsiselt – isegi kui neile jätkuvalt läbirääkimislaua taga kohta ei anta.

Ta on välja töötanud viiepunktilise strateegia sõja peatamiseks ja selleks, et hoida ära olukorda, kus Euroopa „kõnnib unes püsiva sõja suunas” oma mandril.

Ta kutsus Saksamaad, Hispaaniat ja Kreekat üles tühjendama oma Patriot-tõrjerakettide varusid, et aidata Kiievil end Venemaa ballistiliste rakettide rünnakute eest kaitsta, ning tegi ettepaneku, et NATO laiendaks oma integreeritud õhu- ja raketitõrjesüsteeme Lääne-Ukrainasse, tugevdamaks seeläbi kaitsevõimet.

Rasmusseni viiepunktiline rahuplaan
1: Integreerida Ukraina NATO raketi-, õhu- ja droonitõrjesüsteemidesse ning saata kõik Patriotid Kiievisse

2: Vabastada Venemaa varad ja anda need Ukrainale

3: Jõustada Venemaa suhtes rangemad sanktsioonid ja keelata kõik fossiilkütuste tarned Euroopasse

4: Viia Tahte koalitsioon Ukrainasse tagalate ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks

5: Töötada välja raudkindlad julgeolekugarantiid ja heita Tahte koalitsioonist välja riigid, mis ei ole valmis Venemaaga võitlema, kui relvarahu peaks purunema

Lisaks sellele märkis Rasmussen, et EL peaks konfiskeerima enam kui 200 miljardi euro väärtuses külmutatud Venemaa varasid ning kasutama neid Kiievi kaitse-eelarve täiendamiseks. Ta lisas, et „tahte koalitsiooni” tuleks ümber korraldada nii, et sellesse kuuluksid vaid need riigid, mis on valmis astuma Venemaaga sõtta juhul, kui viimane peaks pärast võimaliku relvarahu sõlmimist Ukrainat ründama.

„President Trump on valinud Moskva ja asunud Vladimir Putini poolele,” ütles Rasmussen. „Seega lasub Euroopal eriline vastutus Ukrainat aidata, mistõttu kutsun Euroopa liidreid üles ärkama.”

Ta lisas: „On selge, et venelased ei soovi rahu. Putinil puudub igasugune ajend rahukõnelustesse astuda, kuni ta usub, et võib lahinguväljal edu saavutada. Seepärast peame muutma tema arvestusi – peame avaldama Venemaale suuremat survet.”

Tema kava näeb ette Prantsuse ja Briti vägede kaasamist „julgestusjõududena”, et kaitsta Ukraina asulaid. See vabastaks ühtlasi rohkem Ukraina ressursse, mida saaks suunata Venemaa-vastasele rindele.

Rasmussen rõhutas, et selline vägede lähetus oleks kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega, eeldusel et Kiiev seda taotleb.

Rasmusseni ideed tekitavad aga Euroopa NATO liitlaste seas tõenäoliselt vastakaid arvamusi. Mitmed riigid on teatanud, et nad ei hakka Ukraina kohal Vene rakette alla tulistama, kartes muutuda ise konfliktis osapooleks.

Belgia on korduvalt blokeerinud EL-i arutelud, mis puudutavad osa külmutatud Venemaa varade kasutamist Ukraina kaitsetegevuse rahastamiseks. Samal ajal on Saksamaa hiljuti hoiatanud, et ei saa enam Patriot-tõrjerakette loovutada, kuna tal puuduvad piisavad varud oma riigi kaitsmiseks.

„Võib-olla on Poola olukord teistsugune, kuid mis puutub Saksamaasse, siis ma ei mõista, miks nad ei saa neid Patriot-süsteeme tarnida. Tarnige need kohe; neid on Ukrainas praegu hädasti vaja… Saksamaad ei ähvarda praegu miski,” sõnas Rasmussen.

Endine NATO juht, kes osales läbirääkimistel Venemaaga ajal, mil viimane 2014. aastal esimest korda Ukraina Krimmi poolsaarele tungis, sõnas, et Euroopa tegi õigesti, taastades suhtluskanalid Moskvaga.

Samas hoiatas ta, et Ukraina relvarahu puudutavaid arutelusid ei tohiks siduda läbirääkimistega Euroopa tulevase julgeolekuarhitektuuri üle, märkides, et Putin püüaks neid kõnelusi ära kasutada nii Kiievi kui ka alliansi sõjalise võimekuse piiramiseks.

Sellest hoolimata leiab Rasmussen, et NATO võiks lõppkokkuvõttes Venemaale julgeolekugarantiisid pakkuda, arvestades, et alliansi liikmetel ei ole kavas Moskvat rünnata.

„Miks mitte? Sellise julgeolekugarantii andmine ei maksaks midagi,” võttis ta kokku.