2026. aasta sügisel on Venemaa ja/või Venemaa-meelsed häkkerirühmitused tabanud Euroopat küberrünnakute lainega, mille käigus on internetti ühendatud jahutusseadmeid manipuleeritud nii, et need hakkavad valesti tööle või koguni hävitavad iseennast.
Nende rünnakute tagajärjel on hävinud tohutul hulgal toiduaineid. Nüüd on Rootsi väljaanne Ny Teknik uurinud sellega seotud küsimust: kas soojuspumbad on ohutud, kui Venemaa peaks üritama neid kaugteel hävitada?
See teema on tõsine. Ühest küljest on küberrünnakud võimalikud, kuna peaaegu kõiki tänapäeval müüdavaid soojuspumpasid saab internetiga ühendada.
Lisaks on soojuspumpade roll küttesüsteemides Põhjamaades märkimisväärselt kasvanud. Näiteks Soomes ammutasid soojuspumbad Soome statistikaameti andmetel 2024. aastal keskkonnast ligikaudu 8,4 teravatt-tundi soojusenergiat – see kogus vastab veidi enam kui 13 protsendile elamusektori koguenergiatarbimisest.
Kui selline soojatootmismaht peaks seadmerikete tõttu järsku kaduma, tekitaks see väiksemat sorti kriisi.
Kui vaadelda vaid eramuid ja keskenduda üksnes ruumide kütmiseks kuluvale energiale – jättes kõrvale tarbevee soojendamise ja heitsoojuse –, on soojuspumpade osakaal ligi kaks korda suurem, ulatudes 22 protsendini. Kui arvestada lisaks toodetud soojusele ka soojuspumpade tarbitud elektrit, kasvab soojuspumpade roll Soome eramutes ligi 30 protsendini.
Väljaanne Ny Teknik küsis soojuspumpade turvalisuse kohta nõu Rootsis tegutsevalt ja ka Soomes tegutsevalt küberturvalisuse ettevõttelt Truesec. Ettevõtte küberturvalisuse uurija Nicklas Keijseri sõnul pole seni registreeritud ühtegi küberrünnakut, mis oleks olnud suunatud just soojuspumpadele. Siiski pakuvad need seadmed kuritegelikele häkkeritele kindlasti huvi ning esimene rünnak võib toimuda igal hetkel.
„Hiljutiste rünnakute toimepanijad ei otsinud algselt spetsiaalselt jahutus- või kütteseadmeid. Nad avastasid haavatavuse ja kasutasid seda ära. Järgmine rünnak võib olla suunatud juba kaugjuhitavate soojuspumpade vastu. Olen kohanud mitmeid selliseid seadmeid, mis on internetiga ühendatud äärmiselt ebaturvalisel viisil,” sõnas Keijser.
Keijser ise ei ole oma soojuspumpa internetiga ühendanud. Kuigi ta märgib, et „paanikaks pole põhjust”, leiab ta, et internetiühenduse pakutav eelis – ehk võimalus seadet kaugjuhtida – ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske.
Kui tavakasutaja otsustab oma soojuspumba võrku ühendada, soovitab Keijser rakendada peamiste turvameetmetena VPN-ühenduse kasutamist ja tarkvarauuenduste õigeaegset paigaldamist.
Keijser tõdeb, et kütteseadmete uuendamine on sageli äärmiselt keeruline protsess. Tema hinnangul peaksid tootjad selles osas oma tegevust parandama.
Lisaks pakub Keijser välja ühe võimalusena ühendada soojuspump üksnes kohaliku võrguga, kus kogu väljaminev andmeliiklus suunatakse läbi tulemüüri.
Lisaks Trueseciga konsulteerimisele pöördus Ny Teknik teema uurimiseks ka Rootsi ettevõtte Nibe poole, mis toodab maasoojus-, õhk-vesi- ja väljatõmbeõhu soojuspumpasid.
Kõiki Nibe uusi mudeleid on võimalik võrku ühendada, kuid ettevõte rõhutab, et kogu andmeliiklus peab olema krüpteeritud. Nibe kinnitusel suhtutakse küberturvalisusesse väga tõsiselt – see hõlmab muu hulgas koostööpartnerite kaasamist turvatestide läbiviimiseks, et oma seadmete turvalisust põhjalikult hinnata.
Nibe enda meeskonnas töötab üle kümne inimese, kes keskenduvad just küberturvalisusele.
Nibe ühenduslahenduste tootejuhi Tim Olssoni sõnul pakub soojuspumba võrku ühendamine kasutajale märkimisväärset kasu – eelkõige võimalust seadet kaugjuhtida ja -jälgida –, seda vaatamata võimalikele riskidele. Samas märgib Olsson, et võrguühendus ei ole tingimata vajalik – vähemalt Nibe soojuspumpade puhul mitte, sest need toimivad suurepäraselt ka ilma selleta. Olsson lisab veel, et ettevõte pakub turvauuendusi ka kuni 16 aasta vanustele soojuspumpadele.
