Tänavuse 2026. aasta alguses hakkasid Vene väed imbuma sügavale Ukraina liinide taha – mitme kilomeetri ja jõe kaugusele oma positsioonidest. Nad ei liikunud läbi miiniväljade ega droonidest kubisevate metsaribade. Nad liikusid nende alt läbi.

See polnud esimene kord, kui Vene sõdurid kasutasid sadu kilomeetreid Nõukogude-aegseid gaasitorustikke, et hiilida Ukraina positsioonide taha, murda sealt pinnale ja korraldada ootamatuid rünnakuid. Kuid Kupjanski linna lähedal võitleb Ukraina nüüd vastu ka maa all – pimeduses peetakse ägedaid lahinguid, et peatada venelaste edasitung maa all, vahendab Wall Street Journal.

Läbi ajaloo on armeed kasutanud tunneleid varjumiseks, vaenlase positsioonide ründamiseks ja kindlustuste õõnestamiseks. Maa-alune sõjapidamine on nüüd taas päevakorral – Gazast Iraani ja Ukrainani.

Ukraina lahinguväljadel on sõdurid sunnitud maa alla minema, sest droonide tõttu on maapealne liikumine äärmiselt ohtlik. Toimuva ulatus on tulnud paljudele üllatusena.

„Me ei mõistnud probleemi ulatust ega seda, kui palju vaenlase võitlejaid on sellesse kaasatud,” ütles Ukraina 13. brigaadi „Hartia” ülema asetäitja, hüüdnimega Abbat.

Brigaad on juhtinud Ukraina vastutegevust operatsioonis nimega Veles – slaavi allmaailmajumala järgi. Ukraina sõdurite sõnul suruvad nad end tunnelitesse, mille läbimõõt on umbes 1,2 meetrit, ning magavad punkrites, mis on rajatud nende terastunnelite külgedesse. Lahingutegevus – peamiselt raskekuulipildujatega ja gaasimaskides sõdurite osalusel – toimub peaaegu üksteise järel rivis liikudes. Gaasi- ja laibalehk on nii tugev, et vormirõivaid tuleb lõhnast vabanemiseks mitu korda äädikas pesta.

Igas riigis on maa-aluste torustike võrgustik – olgu need siis kanalisatsioonitorud või gaasitorud. Ukraina oli aga transiidisõlmeks tohutule võrgustikule, mis varustas Kesk- ja Lääne-Euroopat Venemaa energiaga. Ukraina energiaettevõte Ukrnafta teatas, et haldab 3200 km naftatorustikke ja 3000 km gaasitorustikke.

Venemaa väed kasutasid gaasitorustikke, et tõrjuda Ukraina vägede sissetungi Kurski oblastisse 2024. aastal. Samuti on nad kasutanud torustikke, püüdes tungida Ida-Ukrainas asuvasse Tšassiv Jari linna ja mujale.

Brigaad Hartia on juba eelmisest aastast teadlik, et Venemaa kasutab tunneleid, et jõuda uutesse kohtadesse droonirünnakute korraldamiseks ja pääseda Kupjanski lähedal Ukraina vägede tagalasse. Maapealne liikumine oleks tähendanud jõe ületamist ning sellise maastikuala läbimist, mis on pideva droonide ja suurtükiväe vaatluse ning pommitamise all.

Vene väed lõikasid tunnelitesse avasid ja kaevasid end maapinnale, et saata teele oma droone, ning kadusid seejärel taas maa alla.

Alguses püüdis Ukraina venelasi tabada hetkel, mil nad tunnelist väljusid, ning hävitada teadaolevaid väljapääse suurtükitule või õhurünnakutega. Kuid kui Ukraina mõne väljapääsu hävitas, kaevasid venelased end lihtsalt purustatud koha ümber maa sisse ja rajasid tunnelisse uue sissepääsu.

„See on nagu mutimäng – pead olema väga kiire ja sul peab õhus olema mitu drooni,” selgitab brigaadi Hartia leitnant ja pressiesindaja Volodõmõr Dehtjarov.

Samuti on torustikke keeruline hävitada maapinna kohalt. Torud on tavaliselt kaitstud umbes 1,3 sentimeetri paksuse terase ja ligi meetripaksuse pinnasekihiga. Kevadeks said ukrainlased aru, et ainuüksi väljapääsude hävitamisest ei piisa. „Pidime nad tagasi nendesse tunnelitesse suruma,” ütles 31-aastane Abbat.

Pärast mehitamata maismaasõiduki tunnelisse saatmist nägid Hartia võitlejad, et Vene väed olid rajanud liivakottidest barrikaade, mis olid varustatud kuulipildujatega. Hiljem selgus, et venelased olid barrikaadide juures kaevanud käike nii külgedele kui ka allapoole, luues suuri eluruume, kus sõdurid veetsid mitmeid kuid järjest.

Ukraina kasutas lõhkeainega laetud mehitamata maismaasõidukeid barrikaadide õhkimiseks ning kaugjuhitavaid raskekuulipildujaid nende tulistamiseks. Mõnikord ei pääsenud sõidukid liivakottidest, mullast ja laipadest mööda. Barrikaadide juures võivad vastaspooled asuda üksteisest vaid nelja meetri kaugusel.

„Kui me ühe vaenlase tapsime, oli kohe tema taga järgmine mees,” rääkis Abbat.

„Nendes sõlmpunktides oli palju inimesi,” ütles ta.

Hartia in fo kohaselt on nad Kupjanski ja selle lisajõgede lähedal asuvas peamises torujuhtmes vangi võtnud üle 30 venelase ja tapnud üle 100.

Vaatamata ohule ja laialt levinud klaustrofoobiatundele on Ukraina sõdurid oma ohvitseridele öelnud, et nad eelistavad sageli seda maa-alust võitlust maapealsele sõjale, kus droonid on pidevaks ohuks.

Tänapäeva sõjaväed on sageli kolinud maa alla, kui tulejõud muudab maapinnal liikumise liiga ohtlikuks. Esimeses maailmasõjas kaevusid kõik pooled, et suurtükitule eest põgeneda, samal ajal kui Briti armee moodustas kaevurite üksused, hüüdnimega Mutid, et kaevata tunneleid Saksa kaevikutesse ja paigutada lõhkeaineid.

Vietnami sõja ajal kasutas Viet Kong kilomeetrite pikkuseid tunnelivõrke, et varjata end USA õhujõudude eest ja korraldada USA sõjaväele varitsusi. USA katsed nendega võidelda, sageli spetsiaalsete sõdurite abil, keda kutsuti tunnelrottideks, ebaõnnestusid suures osas.

Hiljuti ehitas Hamas Gaza sektori alla üle 480 kilomeetri tunneleid, mille kahjutuks tegemisega Iisrael on vaeva näinud. Iraan on viinud oma tuuma- ja raketiprogrammid maa alla.

Venemaa ja Ukraina sõdurid on aga osalenud maa-alustes lahingutes, mis võivad nüüd levida üle rindejoone.

„Maa-alune tuleb tagasi sõjapidamise osana, vastusena täppisrelvadele nagu raketid ja droonid,” ütles strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse rahvusvahelise julgeoleku programmi nõunik Mark Cancian.

Sõdurite hinnangud strateegia edukuse kohta on vastakad – märkimisväärne on see, et Venemaa katsed tungida torustike kaudu Tšassiv Jari  ebaõnnestusid. Abbati sõnul koolitab Moskva aga uusi üksusi, mis on spetsialiseerunud maa-alusele sõjapidamisele. Vanad Nõukogude-aegsed torustikuvõrgustikud ulatuvad sügavale ka teistesse piirkonna riikidesse, sealhulgas Baltimaadesse ja Poolasse, mille sõjaväejuhid jälgivad tähelepanelikult Ukrainas toimuvat.

Ukrainlased on rajanud maa alla koole, välihaiglaid ja juhtimiskeskusi.

Briti sõjaväeluure andmetel oli Venemaa 2022. aasta suveks rajanud ühed ulatuslikumad sõjalised kaitserajatiste süsteemid, mida on viimastel aastakümnetel nähtud. Hästi kindlustatud positsioonid aitasid Venemaal tõrjuda Ukraina 2023. aasta vastupealetungi.

„Venelased on kaevajad,” ütles Morty – nii kõlab üksuse Hartia droonirühma vanemohvitseri hüüdnimi. „Kõik tahavad lihtsalt minna väga sügavale, väga sügavale maa alla, et kaitsta kõike droonide eest.”