Soome võimud kasutavad mobiiltelefonide skannimiseks Iisraeli ettevõtte Cellebrite seadmeid. Politsei vaikib, milleks neid tooteid täpselt kasutatakse.

Mida teeb politsei, kui nad kurjategija korteri läbiotsimisel leiavad lukustatud telefoni? Vastus võib peituda Iisraeli ettevõtte Cellebrite toodetes, mis võimaldavad tavaliste mobiiltelefonide kaitset murda.

MTV uudised küsis kahelt ametiasutuselt, milleks vastuolulise ettevõtte tooteid Soomes kasutatakse. Politsei ei taha öelda, milleks ja mil määral ettevõtte seadmeid ja teenuseid kasutatakse.

Soome arbitraažikohtu dokumentides on aga konkreetne juhtum, kus Cellebrite’i tooteid on kasutatud ametliku tegevuse osana.

Cellebrite, mis asutati 1999. aastal Petah Tikva linnas, on spetsialiseerunud telefonide ja muude seadmete turvalisuse murdmisele.

Ettevõte müüb üle maailma seadmeid ja tarkvara, mis võimaldavad telefoniandmeid alla laadida isegi siis, kui PIN-kood pole teada.

Telefonis salvestatud sideandmete lugemine võib olla väga kasulik näiteks narko- ja finantskuritegude lahendamisel.

Cellebrite väidab investoritele suunatud materjalis, et politseijõud kõigis EL-i riikides kasutavad selle teenuseid. Ka Soomes on politsei uurimisaruanded juba ammu näidanud, et politsei kasutab Cellebrite’i telefonide uurimiseks.

MTV uudised küsis Politseiametilt, milleks täpselt politsei Soomes Cellebrite’i seadmeid kasutab ja kui palju neid osteti.

Politsei vaikib.

Politsei õigus uurida näiteks mobiiltelefoni või arvuti andmesisu on reguleeritud sunnivahendite seaduse sätetes seadmeotsingu kohta. Politseiamet ei kommenteeri seadmeotsingu tehnilisi meetodeid lähemalt, kuna teavet hoitakse avalikustamisseaduse kohaselt salajas, ütleb Politseiameti peainspektor Sari Karhu.

2018.aastal valmistas politseikolledž ette lõputöö Cellebrite’i UFED-nimelise seadme kasutamise kohta.
Juhendmaterjali abil saab „politseinik kopeerida kriminaaluurimises kasutatavates levinumates mobiiltelefonides ja tahvelarvutites sisalduvaid andmeid ilma eelneva kopeerimiskogemuseta”.

Juhendmaterjal ei ole avalik, kuid selle koostamise aruanne on.

Soome Konkurentsi- ja Tarbijakaitseamet (KKV) on selles küsimuses selgelt avatum.

Kui KKV uurib ettevõtete tegevust, saab ta kopeerida andmeid kontrollitava ettevõtte inimeste telefonidest ja hiljem uurida side liiklust Cellebrite’i tarkvara abil.

Praegu kasutab KKV süsteemi nimega Cellebrite Inseyets, mis hõlmab füüsilist seadet ja tarkvara.

Amet on maksnud Cellebrite’i litsentside eest aastamaksu. Praegune üheaastane litsentsitasu on ligikaudu 49 000 eurot, ütleb KKV direktor Valtteri Virtanen.

KKV-l on ligikaudu viis Cellebrite Inseyetsi seadet ja ligikaudu viis inimest teevad oma töö käigus mobiiltelefonidest koopiaid.

Amet uurib mobiilseadmeid, näiteks nutitelefone seoses ameti läbiviidavate kontrollidega. Amet saab läbi viia kontrolle ettevõtete äriruumides või arbitraažikohtu loal ka muudes ruumides, näiteks ettevõtte juhtide kodudes, jätkab Virtanen.

Arbitraažikohtu eelmise aasta kevadine otsus annab konkreetse näite sellest, milleks ametivõimud võivad Soomes Cellebrite’i tooteid kasutada.

Otsus on seotud KKV poolt 2023. aastal läbi viidud kontrolliga. Neljapäeva, 12. jaanuari hommikul marssisid KKV inspektorid ette teatamata hooldusettevõtte Attendo ruumidesse.

KKV soovis kindlaks teha, kas hooldusettevõtted olid eakate täiustatud teenustega eluaseme turul rikkunud konkurentsiõigust.

Mitme Attendo juhi telefonide sisu kopeeriti ilmselt ajutiselt Cellebrite’i toodete abil.

Pärast auditi algust tegi aga Attendo tütarettevõtte direktor midagi üllatavat.

Hiljem avastati Cellebrite Physical Analyzer tarkvara abil, et direktor oli pärast auditi algust oma telefonist kustutanud viis WhatsAppi vestlust ja kõnelogi.

Arbitraažikohus mõistis Attendole auditi takistamise eest 1,5 miljonit eurot trahvi. Attendo teatas hiljem, et kaebab otsuse edasi kõrgemasse halduskohtusse.

Cellebrite on muuhulgas avalikkuse ette jõudnud pärast seda, kui aitas USA võimudel avada Donald Trumpi mõrvakatses kahtlustatud mehe telefoni. Tehnoloogiauudiste veebisait The Verge teatab muuhulgas, et ettevõte kasutas telefoni avamiseks avaldamata tarkvara, kuna avaldatud tarkvarast telefoni avamiseks ei piisanud.

Cellebrite’i maine pole aga laitmatu.

Eelmisel 2024. aastal avaldas vabaühendus Amnesty aruande, milles väideti, et ettevõtte tooteid oli Serbias kasutatud aktivistide ja ajakirjanike järele ebaseaduslikuks nuhkimiseks.

Cellebrite’i nuhkimisseadmed, mida politsei ja luureagentuurid üle maailma kasutavad, võivad kujutada endast suurt ohtu inimõiguste, keskkonna ja sõnavabaduse kaitsjatele, kui neid kasutatakse ilma range seadusliku järelevalveta, ütles Amnesty Euroopa asedirektor Dinushika Dissanayake.

Iisraeli ettevõtet on kritiseeritud toodete müümise pärast autoritaarsetesse riikidesse. Cellebrite lõpetas müügi Venemaale 2021. aastal.

Tehnoloogiauudiste sait TechCrunch teatas, et Cellebrite oli palunud riigiametnikel oma toodete kasutamise kohta vaikida. Samuti on avalikke teateid, et ettevõtte äritehingud autoritaarsete riikidega peaksid panema Lääne võimud kriitilisemalt kaaluma selle teenuste kasutamist.

See, et Cellebrite pärineb Iisraelist, pole üllatav, kuna riik on küberluure ja spionaaži suurvõim. Euroopa Parlamendi 2022. aasta raportis Iisraeli nuhkvaraprogrammi Pegasus kohta öeldakse, et riigi valitsus ja erasektor on aktiivselt arendanud vahendeid luureandmete hankimiseks, et toetada riigi küberkaitset. Põhjuseks on Iisraeli pingutused tagada oma riiklik julgeolek Lähis-Idas.

Aastate jooksul on Iisraelist saanud üks maailma juhtivaid täiustatud jälitustehnoloogiate ja nuhkvara tootjaid, kuna tal on märkimisväärne kogemus luurevahendite väljatöötamisel. Aruandes öeldakse, et tööstusharu ekspordib oma tooteid üle maailma.

Aruandes kirjeldatakse Iisraelis tekkinud ettevõtteid, mis kasutavad tööstusharu kõige arenenumat tehnoloogiat, ning et tööstusharust on saanud ka tulus sissetulekuallikas: aruandes öeldakse, et tööstusharu kogukäive on vähemalt 1 miljard dollarit aastas, mis moodustab umbes 0,6 protsenti Iisraeli ekspordist.

Iisraeli sõjaväel on tihedad sidemed tööstusega ja mõne ettevõtte juured on sõjaväes. Iisraeli kaitsevägi ja luureteenistused, eriti selle küberturvalisuse osakond, üksus 8200, on mänginud Iisraeli edukas nuhkvaratööstuses keskset rolli ning ettevõtetel on selle üksusega tihedad sidemed. Aruandes öeldakse, et 2018. aasta uuringus leiti, et 80 protsenti 2300 inimesest, kes asutasid Iisraeli 700 küberturvalisuse ettevõtet, olid Iisraeli kaitseväe luureüksuste endised töötajad.

Vajadus tõhusate meetodite järele, mille abil ametivõimud saaksid mobiilseadmetes olevatele andmetele juurde pääseda, ainult kasvab. Üha sagedamini kasutatakse kriminaaluurimises tõenditena erinevaid nutitelefonirakendusi, nendega saadetud sõnumeid või tehtud fotosid.

Tõhusa tehnoloogia vajadusest annab märku seadmeotsingute arv. Seadmeotsingud viitavad teabe otsimisele näiteks mobiiltelefonist või telefonist. Kui 2020. aastal tegid Soome kriminaaluurimisasutused seadmeotsinguid veidi alla 15 700, siis 2024. aastal oli neid juba ligi 19 800.

Kuna seadmeotsingute arvu vähenemise märke pole, vajab politsei vastavat oskusteavet. Viimati, eelmisel kuul, värbas Soome keskkriminaalpolitsei (KRP) kohtuekspertiisi inseneri, kelle töö üheks põhivaldkonnaks nimetati mobiiliekspertiisi.