Briti väljaande Telegraph intervjueeritud eksperdid on välja selgitanud, kuidas Venemaa suudab Ukraina droone „kaaperdada” ja suunata need Baltimaade ja Soome poole.

Viimastel nädalatel on Soomes ja Baltimaades olnud mitu olukorda, kus õhuruumis on märgatud tundmatuid droone, mis on ajendanud elanikkonda hoiatama.

Venemaa tegevus põhineb Kaliningradis asuval väga võimsal saatjal. See on töötanud juba mitu aastat, kuid nüüd suudab Venemaa seda kasutada droonide sideühenduse blokeerimiseks navigatsioonisatelliitidega.

Kaliningradi saatja pimestab drooni GPS-süsteemi oma kiirgusega.

Kui droon ei tea, kus ta asub, aktiveeritakse selle otsingufunktsioon, mis paneb Venemaa saatma võltssignaali, mis on tugevam kui ükski teine ​​signaal, mida droon suudab tuvastada. Droon hakkab selle „võltssignaali” järgi töötama.

Venemaa võltssignaal paneb drooni arvama, et see on Venemaa territooriumist palju kaugemal, kui see tegelikult on. Sellisel juhul korrigeerib see oma suunda läände, st NATO õhuruumi poole. Nii võivad droonid sattuda Soome või Balti riikidesse.

Venemaal võib õnnestuda ka drooni arvuti ajakoodi sassi ajada, pannes masina arvama, et aeg on näiteks kümme aastat ees.

Sel põhjusel läheb arvuti segadusse ja see võib lennu ajal taaskäivituda või täielikult välja lülituda. Briti Navigatsiooniinstituudi direktori Ramsay Faragheri sõnul võivad droonid selle tagajärjel alla kukkuda.

Ukraina on neist probleemidest teadlik ja püüab neid lahendada. Lahenduste hulka kuulub näiteks lühimaa droonides kasutatav optiline kiud, mida droon enda järel lohistab. Teine võimalus on tehisintellekt, mille puhul droon ei vaja üldse satelliidiühendust.

Venemaa jätkab GPS-i segamist, leiab mõttekoja Chatham House Venemaa ekspert Keir Giles.

Venemaal pole põhjust peatuda, sest see ei põhjusta Moskvale mingeid kulusid ega muid tagajärgi, kuid tulemused on tohutud, ütleb ta.