Üks Euroopa suurimaid õhutõrjeettevõtteid hoiatab, et tema ülisalajastest tehastest lendab üle üha rohkem droone ning ettevõte soovib selgeid reegleid nende segamise või allatulistamise kohta.

„Me näeme rohkem droone kui paar kuud tagasi,” ütles Thales Belgiumi tegevdirektor Alain Quevrin. Ta tõi esile vaatlusi ettevõtte Évegnée Forti tehase kohal Liège’i piirkonna idaosas, mis on ainus Belgia rajatis, kus ettevõttel on litsents oma 70 mm rakettide jaoks lõhkeainete kokkupanekuks ja ladustamiseks, vahendab Politico.

Tema kommentaarid tulevad ajal, mil viimase kuu jooksul on üha rohkem teateid mehitamata õhusõidukite kohta, sealhulgas Poolas, Rumeenias, Saksamaal, Norras ja Taanis. Mõned, näiteks Poola ja Rumeenia kohal lendavad sõjadroonid olid Venemaa omad, samas kui teiste päritolu on olnud raskem kindlaks teha.

Vastuseks keelas Kopenhaagen eelmisel nädalal ajutiselt droonide lennud, samal ajal kui NATO käivitas uue operatsiooni Eastern Sentry, et kõrvaldada alliansi õhukaitse kriitilisi lünki.

Quevrini sõnul on need arengud „meile muret tekitavad”, kuna need toimuvad ajal, mil ettevõte püüab järgmise paari aasta jooksul kahekordistada oma juhitamatute ja laserjuhitavate rakettide FZ275 tootmisvõimsust 70 000-ni, kui on olemas selge nõudlus.

Prantsuse rahvusvaheline ettevõte on teinud „tohutuid pingutusi”, et paigaldada oma rajatistesse tuvastussüsteeme, selgitas ta. Ettevõtte sõnul võiks ta kasutada segajaid, et blokeerida droonide juhtimiseks ja allatulistamiseks vajalikku signaali. Kuid probleem on selles, et „meil pole selleks seaduslikku õigust”, ütles Quevrin. Üks mure droonide allatulistamise osas on see, et need võivad kukkudes inimestele kahju tekitada või neid vigastada.

Nüüd peavad sellised riigid nagu Belgia selgitama, „milline on õige protsess” selliste vaatluste puhul, ütles Quevrin, sealhulgas kus lõpeb politsei vastutus ja algab ettevõtete vastutus. „Protsessi tuleb selgitada,” ütles ta samal ajal, kui kümned tehnikud töötasid laitmatult valgetes laboritöökodades klaasakna taga hoolikalt, et kokku panna ettevõtte tunnusmoona. „See on olukord, millega me kõik peame silmitsi seisma.”

Quevrin ütles, et Thales Belgium näeb oma rakettide järele „uskumatut” nõudlust, kuna NATO püüab kiiresti oma õhuruumi kindlustada. Suurem osa praegusest toodangust läheb Ukrainasse.

Herstali tehases ja Évegnée Forti tehases toodetud rakette saab kasutada droonide vastu, kusjuures laserjuhitav versioon on suunatud suurematele, kõrgel lendavatele mehitamata õhusõidukitele, näiteks Iraani disainitud Shahedidele, samas kui nende juhitamatud õed-vennad lasevad detoneerimisel välja tuhandeid teraskuule, et hävitada väiksemate, madalal lendavate droonide parved.

Viimastel nädalatel on sõjaline liit saanud teravat kriitikat oma reageeringu eest hiljutistele õhuruumi sissetungidele pärast seda, kui NATO sõjalennukid kasutasid mitme miljoni dollari väärtuses rakette, et tulistada alla Vene puidust ja vahust droone, millest igaüks maksis umbes 10 000 dollarit.

Quevrin ütles, et Thales on pärast Poola sissetungi saanud kümneid rakettide taotlusi, arvestades, et nende 8-kilomeetrise ulatusega raketid kasutavad NATO-üleseid standardeid, mis sobivad olemasolevatesse relvasüsteemidesse.

„See on plug-and-play lahendus, mis on mõeldud üha rohkemate sihtmärkide tabamiseks,” ütles ta. Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Poola on ettevõtte NATO peamiste klientide hulgas ning firma väidab, et nende raketid on turul olevatest alternatiividest neli korda odavamad.

Selle nõudluse rahuldamiseks peab EL Quevrini sõnul siiski aitama tööstusharul ületada veel ühe takistuse: luua organi, mis korraldaks piiriüleseid projekte ja hankeid nii ettevõtetele kui ka valitsustele.

EL-il on seadusega keelatud relvade ja sõjavarustuse otsene rahastamine, kuid ta on käivitanud mitu algatust, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikide ühist relvahankimist, sealhulgas oma 150 miljardi euro suuruse relvalaenude programmi SAFE kaudu.