Oulu Ülikooli info kohaselt on värskes uuringus esmakordselt leitud seos kuuseokastes elavate bakterite ja kullaosakeste vahel.

Oulu Ülikooli ja Soome Geoloogia uurimiskeskuse uuringus koguti Kittilä kaevanduspiirkonnas, kus on teadaolevalt kullamaardlaid, 23 kuusepuult 138 okkaproovi. Selgus, et teatud baktereid esineb sagedamini kulda sisaldavates okastes, vahendab Iltalehti.

Seega osalesid just need kuusebakterid okastes oleva vedela kulla sadestamisel tahketeks kullaosakesteks. See teave on kasulik, sest näiteks nende bakterite otsimine taimelehtedest võib kulla otsimist lihtsustada, märgib Oulu Ülikooli teadlane Kaisa Lehosmaa edastatud teates.

Bakterid P3OB-42, Cutibacterium ja Corynebacterium esinesid sagedamini kulda sisaldavates okastes.

Meie hiljutine uuring annab esialgseid tõendeid selle kohta, kuidas kuld transporditakse taimevõrsetesse ja kuidas kullaosakesed võivad okastes moodustuda, märgib Lahosmaa.

Varasemast on teada, et oksüdatsiooni ja bakterite tegevuse kaudu vabanevad aluspõhja kivimite maagimaardlatest ioonid, mis võivad liikuda maapinna pinnakihtidesse, kust taimed saavad toitaineid ja vett. Seetõttu saab tundlike seadmete abil metalle analüüsida taime erinevatest osadest ja isegi lumest.

Seda tüüpi biogeokeemilist meetodit on juba kasutatud maavarade uurimisel, kuid värske uuring annab parema arusaama sellest, mis selle nähtuse taga toimub, ütleb Soome Geoloogia uurimiskeskuse teadur-professor Maarit Middleton.

Pinnases olev kuld on lahustuvas ehk vedelas vormis. Veega migreerub kuld taime lehtedesse või kuuse okastesse. Kuusemikroobidel on võime sadestada lahustuv kuld tagasi tahketeks, väga väikesteks nanoosakesteks, kirjeldab Lehosmaa.

Sellist kullatolmu ei ole aga palja silmaga näha ja miljondikmillimeetri suurused nanoosakesed ei sobi kommertskasutuseks, seisab ülikooli teates.

Siiski aitavad need leida kulla leiukohti. Samal ajal aitab uus teave arendada biopõhiseid ja keskkonnasõbralikke maagiuuringute meetodeid. Need sobivad ka teiste mineraalide otsimiseks teistes taimedes.

Samamoodi sadestuvad metallid näiteks sambla rakuseina sisse, ütleb Lehosmaa.

Värske uuring „Biomineralized gold manaoparticle along with endophytic bacterial taxa in needles of Norway spruce (Picea abies)” (Biomineraliseeritud kulla manaopartiklid koos endofüütsete bakteriaalsete taksonitega hariliku kuuse (Picea abies) okastes) on avaldatud rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjas Environmental Microbiome.

Uuringut toetasid Soome Geoloogia uurimiskeskus, Soome Akadeemia ja K.H. Renlundi fond.