NATO riigid kavatsevad Ukraina sõjaväe tugevdamiseks kulutatud uut raha arvestada NATO ettepaneku kohaselt kaitsekulutuste hulka eesmärgi tõstmiseks 5 protsendini SKP-st kaitsekulutustele, ütlesid viis sisemiste aruteludega kursis olevat allikat väljaandele Euractiv.

Spetsiaalselt Kiievi jaoks mõeldud uued sõjavarustuse ostud, samuti investeeringud Ukraina relvatööstusse loetakse NATO riikide kaitsekulutusteks uute kulueesmärkide kohaselt.

Seda kokkulepet võidakse veel lähikuudel muuta, enne kui NATO riikide juhid kogunevad Haagis 24. ja 25. juunil alliansi iga-aastasele tippkohtumisele. Kohtumisel peaks heaks kiidetama üldine kokkulepe kaitsekulutuste eesmärkide tõstmise kohta praeguselt 2 protsendilt SKP-st, kuigi eesmärkide lõplikud üksikasjad töötatakse tõenäoliselt välja hiljem.

NATO praegune ettepanek nõuab, et iga liige kulutaks igal aastal kaitsele vähemalt 5 protsenti SKP-st – jagatuna 3,5 protsenti SKP-st peamistele kaitsevaldkondadele nagu sõjavarustus ja sõdurite palgad, ning veel 1,5 protsenti laiematele kaitsekulutustele.

NATO ametnike vahelised käimasolevad arutelud keskenduvad sellele, mida 1,5 protsendi hulka lisada, näiteks küberturvalisus, taristukulutused või vastupidavuse eesmärgid.

32 sõjalise liitlase seas on üldine kokkulepe, et teise kategooria sisse arvestatakse ainult uut raha Ukraina sõjaliseks toetuseks, ütlesid allikad.

Sisemiste arutelude praeguse seisu kohaselt ei arvestata olemasolevatest varudest pärit annetuste väärtust eesmärgi hulka, et vältida varustuse soetamiseks juba kulutatud raha topeltarvestamist.

NATO sõjalistest arsenalidest Ukrainale annetatud varustus arvestati juba esialgse soetamise ajal tavapäraste põhikaitsekulutuste hulka. Tulevased tellimused annetatud varustuse asendamiseks arvestatakse siiski endiselt põhikaitsekulutuste 3,5 protsendi eesmärgi hulka.

NATO riikide mittesõjalist abi Ukrainale ei arvestata aga alliansi kulutuste eesmärkides „kaitsega seotuks”. Euroopa liitlased on andnud ulatuslikku humanitaarabi ja tsiviilrahastust sellistele projektidele nagu Ukraina energiavõrgu hooldamine Venemaa õhurünnakute vastu.

NATO riigid on viimastel aastatel kulutanud miljardeid eurosid Ukraina sõjaväe varustamiseks võitluses Venemaa sissetungi vastu, kombineerides olemasoleva sõjavarustuse annetusi, investeeringuid Ukraina tootjatesse ja Ukraina nimel tehtud oste.

Kaks allikat väitsid, et samm lugeda Ukraina sõjaväele antav rahaline abi NATO kaitsekulutuste hulka on mõistlik, arvestades, et Ukraina relvastamisel on otsene ja positiivne mõju NATO julgeolekule.

Viimastel kuudel on Kiievi liitlased näidanud üles kasvavat huvi kulutada Ukraina relvatootjatele, selle asemel et annetada omaenda varudest sõjavarustust. Näiteks Rootsi teatas eelmisel nädalal, et suunab Ukraina abi otse Ukraina relvatootjatele ja loobub Rootsi varustuse annetamisest.

Püüdlus osta Ukraina relvajõududele otse Ukraina tööstuselt on pärast selle idee käivitamist Kopenhaagenis tuntud kui „Taani mudel”.

NATO riigid kulutasid eelmisel 2024. aastal igat tüüpi sõjalisele abile kokku 50 miljardit eurot. Alliansi andmete kohaselt ulatus see summa 2023. aastal umbes 40 miljardi euroni.