NATO nõueb Euroopa liikmesriikidelt maapealsete õhutõrjevõimete viiekordset suurendamist, kuna allianss püüab Venemaa agressiooni ohu tõttu tekkinud olulist lünka täita, ütlesid asjaga kursis olevad allikad Bloombergile.

Suurendamise üle arutatakse neljapäeval Brüsselis toimuval Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kaitseministrite kohtumisel, ütlesid anonüümsust palunud allikad, kuna arutelud toimuvad suletud uste taga.

Viiekordne eesmärk oleks alliansi Euroopa liikmesriikidele ühine, kusjuures individuaalsed tasemed varieeruksid lõpuks, ütlesid allikad. Õhutõrje suurendamise ajakava pole selge.

Ministrid peaksid sel nädalal heaks kiitma ühe ambitsioonikama lubaduse relvavarude suurendamiseks pärast külma sõda, mis on osa Euroopa ja Kanada püüdlustest taasrelvastuda ja vähendada oma sõltuvust USA kaitsesüsteemidest. Brüsseli kohtumine paneb aluse 24.-25. juunil Haagis toimuvale juhtide tippkohtumisele.

Relvastuse suurendamine on osa laiematest ambitsioonidest suurendada kaitsekulutusi kogu alliansis. USA presidendi Donald Trumpi õhutusel koonduvad NATO liikmed eesmärgi ümber kulutada 5% majandustoodangust – 3,5% põhikaitsele ja veel 1,5% kaitsekulutustele sellistes valdkondades nagu infrastruktuur, küberkaitse ja tsiviilvalmidus.

„Me ei ole sõjas, aga me ei ole ka rahus,” ütles NATO peasekretär Mark Rutte esmaspäeval Vilniuses toimunud kohtumisel. „Me peame jätkama oma heidutuse ja kaitse tugevdamist ning see tähendab pöördumist täieliku sõjapidamise valmiduse poole.”

NATO liikmed vajavad hädasti maapealsete õhutõrjesüsteemide suurendamist, mis kaitsevad ohtude, sealhulgas üha keerukamate droonide, rakettide ja hävituslennukite eest, ütles Euroopa kõrge sõjaväeametnik.

Allianss on viimase kolme aastakümne jooksul selliseid süsteeme vähendanud, kuna NATO tähelepanu on nihkunud külma sõja ajastust väljapoole, keskendudes ohtudele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, ütles ametnik.

See arvutus on muutunud pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi Ukrainasse ja NATO idatiival asuvates liikmesriikides kasvavat hirmu, et Kreml on rünnakuvõimest vaid aastate kaugusel.

Õhutõrjesüsteemid on varustuskindluse suurendamise keskmes – ja ühed kõige kallimad esemed, mida allianss kavatseb varuda. Saksamaa on pakkunud endale juhtrolli Euroopa Liidu ühistes õhutõrjeprojektides, kuna Brüssel on kutsunud liikmeid üles ühiselt investeerima ühist huvi pakkuvatesse valdkondadesse.

Kantsler Friedrich Merz on Berliini aruteludega kursis oleva isiku sõnul otsustanud kiirendada Berliini kaitsekulutuste suurendamist ja investeerida miljardeid eurosid täiendavasse õhutõrjesse.

See hõlmab Merzi eelkäija Olaf Scholzi algatatud Euroopa õhukaitse algatuse laiendamist. NATO toetatava projekti eesmärk on luua maapealne Euroopa õhukaitsesüsteem, mis on suunatud ballistiliste rakettide allatulistamisele.

Vastuseks kommentaaritaotlusele ütles NATO ametnik, et õhu- ja raketitõrje, pikamaarelvad, logistika ja maaväed on „meie peamiste prioriteetide hulgas”.

„Jätkame oma vägede paigutuse läbivaatamist, juhtimisstruktuuri kaasajastamist ja integreeritud õhu- ja raketitõrje tugevdamist,” ütles NATO ametnik.