Euroopa Komisjon teatas liikmesriikidele, et nad saavad Covid-19 abirahast sadu miljardeid eurosid kaitseprojektide rahastamiseks ümber suunata, mis peegeldab pandeemia päevist saadik toimunud radikaalset prioriteetide muutust.

Kolmapäeval kinnitas Euroopa Komisjon, et riikidel on aega 2026. aasta augustini, et saavutada kokkulepitud eesmärgid, et saada vastupanuvõime ja taaste rahastamisvahendist (RRF) kuni 335 miljardit eurot raha – ning märkis, et kaitseprojektid on nüüd rahastamiskõlblikud, vahendab Politico.

Aastal 2021 pakkus Euroopa Komisjon Covid-19 pandeemiast tabatud EL-i riikidele 650 miljardi euro suurust laenude ja toetuste paketti projektidele, mis võitlevad kliimamuutustega, parandavad digitaliseerimist ja toetavad muid majanduskasvu soodustavaid reforme, mida rahastatakse EL-i tasandi võlakirjade emiteerimisega.

See oli rohelise kokkuleppe kõrghetk enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, kui kliimaküsimused olid Brüsseli peamine prioriteet. Vastupanuvõime ja taaste rahastamisvahendi (RRF) õigusaktide kohaselt pidi 37 protsenti vahenditest minema kliimamuutuste vastu võitlemisele ja 20 protsenti majanduse digitaliseerimisele, samas kui kaitsevaldkonda ei mainitud võimalike rahastamisvaldkondade loetelus.

Kuid neli aastat hiljem, kui umbes pool RRF-i rahast on veel välja maksmata, teatas komisjon kolmapäeval riikidele, et ühiste EL-i plaanide, näiteks satelliitside kommunikatsiooniprogrammide raames tehtavad kaitseprojektid on nüüd abikõlblikud.

Samuti kutsus komisjon seadusandjaid ja valitsusi üles lisama Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) määrusesse sätte, mis võimaldaks riikidel kasutada taasteraha kaitsefondi sissemaksete tegemiseks.

„Need alternatiivid võiksid aidata taasterahastul pakkuda täiendavat olulist kasu ühistest Euroopa prioriteetidest, sealhulgas julgeoleku ja kaitse valdkonnas,” ütles majandusvolinik Valdis Dombrovskis ajakirjanikele, loetledes suure hulga viise, kuidas riigid saavad oma plaane ümber kujundada.

Idee seisneb selles, et kui riik suunab RRF-i toetatud raha nendesse ühistesse programmidesse panustamiseks, saab ta selle kergesti kätte.

Küsimusele, kuidas kaitseinvesteeringud saavad kaasa aidata RRF-i rohelistele ja digitaalsetele eesmärkidele, vastas Dombrovskis, et praegused reeglid ei näe ette spetsiifilist kohtlemist kaitsega seotud meetmete jaoks.

Ta lisas, et Hispaania plaan sisaldab juba näiteks küberturvalisuse meetmeid ja et teised riigid on investeerinud kriisivalmidusse.

Kuid riikidel, kes soovivad raha ümber suunata, on aega vähe. Valitsused peavad raha saamiseks tõestama, et nad on saavutanud kokkulepitud eesmärgid – ja mitu on hilinenud.

Kuid kuude kaupa on sellised riigid nagu Itaalia ja Hispaania, kes on raha peamised saajad, lobitanud 2026. aasta tähtaja edasilükkamiseks. Euroopa Komisjon lükkab selle idee kindlalt tagasi, mis tähendaks komisjoni võimaluste laiendamist turgudelt raha laenata ning nõuaks valitsustevahelist kokkulepet ja 20 parlamendi ratifitseerimist – koos täieliku takerdumise riskiga, ütles EL-i ametnik.

„Seega pole see mitte ainult halb mõte, vaid ka äärmiselt kulukas ja väga ohtlik,” ütles ametnik.

Komisjon soovitab riikidel tagada, et kavandatud investeeringud on teostatavad, või asendada need teostatavatega, ütles ametnik.

Kolmapäeval avaldatud teatises loetleb EL riikidele mitmeid võimalusi vahendite saamiseks, sealhulgas vahendite kasutamist kapitali süstimiseks riiklikesse arengupankadesse või nende ülekandmist EL-i investeerimisprogrammi InvestEU.

Riigid saavad oma ambitsioone ka muuta – näiteks kui valitsus ei suuda haigla ehitamist lõpetada, saab ta vähemalt osa sellest valmis ehitada ja kasutada töö lõpetamiseks muid EL-i vahendeid – ning laiendada juba lõpetatud projekte.

Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria on riigid, millel on nii suuremad plaanid kui ka rohkem viivitusi. Rumeenia on taotlenud toetusi, mis võrduvad 3 protsendiga oma SKP-st.

Ungari ei ole veel esitanud ühtegi maksetaotlust. Tema puhul sõltub raha väljamaksmine olulistest õigusriigi reformidest, mis looksid rohkem korruptsioonivastaseid kaitsemeetmeid ja tugevdaksid kohtute sõltumatust. Budapest võib kaotada 10,4 miljardit eurot.