Ukraina rahandusministeerium teatas täna reede 30. maill, et ei maksa oma SKT tagatiste omanikele enam kui poole miljardi dollari suurust võlga, mis on esimene maksehäire pärast instrumentide loomist.

Sõjast laastatud riik teatas, et võlgneb 2023. aasta majandustulemuste põhjal 2. juunil 665 miljonit dollarit 3,2 miljardi dollarise koguväärtusega tagatiste omanikele.

Eelmisel, 2024. aastal kiitis Ukraina parlament heaks SKT-ga seotud väärtpaberite maksemoratooriumi alates 31. maist.

„Ukraina on jätkuvalt pühendunud SKP-ga seotud väärtpaberite tervikliku ja õiglase ümberstruktureerimise elluviimisele,” öeldakse avalduses, lisades, et Ukraina peab järgima IMFi programmis sätestatud võlaeesmärke ja olema kooskõlas ametlike laenuandjatega kohtlemise võrreldavusega.

Tagatiste omanike nõuandvad ja seaduslikud esindajad ei andnud asja kohta kohe kommentaari.

Ukraina lõi instrumendid – majanduskasvuga indekseeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid –, et muuta meeldivamaks oma 2015. aasta võlgade restruktureerimist. Kuid nende keeruline struktuur tähendas, et nad ei olnud osa eelmise aasta laiemast 20 miljardi dollari suurusest ümberkorraldamisest.

Ukraina majandus kukkus kokku pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal, kukkudes 30 protsenti. Ja kuigi tema majandus kasvas aastatel 2023 ja 2024 tagasihoidlikult, jääb riigi sisemajanduse koguprodukt alla sõjaeelsele tasemele.

Rahandusminister Serhi Martšenko kirjeldas kasvuga seotud väljamaksega garantiisid kui „mõeldut maailma jaoks, mida enam ei eksisteeri”.

Ametlikud ümberstruktureerimisläbirääkimised Ukraina ja tagatiste omanike vahel katkesid aprilli lõpus ning mõlemad pooled olid kokkuleppest kaugel. Võlgade juhtivläbirääkija Juri Butsa kohtus selle kuu alguses Londonis eraviisiliselt üksikute tagatiseomanikega, et valmistada neid ette maksmata jätmiseks ja rõhutada, et Ukrainal kulub õige tehingu sõlmimiseks pigem aega, kui kiirustada enne tähtaega kiire tehinguni.

Riigi võlakirjadega seotud maksejõuetuse ristklausel eemaldati eelmisel aastal ümberstruktureerimise käigus, kuid maksehäire ähvardab aastaid, mille Butsa ja tema meeskond on kulutanud investoritega positiivse suhte loomiseks.

Ukraina majandust on räsinud Venemaa jätkuvad rünnakud, eriti energiataristu vastu, ning Ukraina sõltub endiselt suuresti USA-st ja Euroopast rahalise toetuse ning relvade ja sõjavarustuse osas.

Segased suhted USA presidendi Donald Trumpiga on seadnud kahtluse alla USA toetuse kestvuse Ukrainale, eriti kui rahuläbirääkimised Venemaaga venivad.

Järgmine rahukõneluste voor peaks toimuma järgmisel nädalal Istanbulis, kuid Ukraina on teatanud, et soovib enne delegatsiooni saatmist näha dokumenti, mis sisaldab Venemaa ettepanekuid rahulepingu sõlmimiseks.