USA Donald Trumpi valitrsus on välja töötanud plaani kulutada kuni 250 miljonit dollarit välisabiks, et välja saata aktiivsete konfliktipiirkondade, sealhulgas 700 000 Ukraina ja Haiti migranti, kes põgenesid USA-sse äärmusliku ja jätkuva vägivalla tõttu kodus, selgub ajalehe Washington Post läbi vaadatud sisedokumentide kavanditest.

Ettepanek, millest pole varem teatatud, oli väljatöötamisel enne siseministeeriumi (DHS) 5. mai vastavat teadet, mis teatas, et sisserändajad, kes soovivad vabatahtlikult oma kodumaale naasta, saavad USA valitsuselt 1000 dollari suuruse stipendiumi.

Kuigi varasemad valitsused on toetanud maksumaksja raha kasutamist migrantide vabatahtlikuks väljasaatmiseks, on president Donald Trumpi ajal välja töötatud ettepanek ebatavaline, kuna see hõlmab inimesi, kes põgenesid maailma kõige ohtlikumatest piirkondadest ja näib olevat mõeldud mööda hiilima Rahvusvahelisest Migratsiooniorganisatsioonist (IOM), ÜRO-ga seotud organist, mis tavaliselt aitab migrantidel koju tagasi pöörduda. See langeb kokku ka administratsiooni polariseeriva püüdega välisabi drastiliselt kärpida, eelkõige USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) lammutamise ja 80 protsendi selle programmide lõpetamise, sealhulgas Ukraina, Haiti ja teiste probleemsete riikide programmide lõpetamise kaudu.

Lisaks ukrainlastele ja haitilastele mainitakse dokumentides ka afgaane, palestiinlasi, liibüalasi, sudaanlasi, süürlasi ja jeemenlasi, öeldes, et ka nemad võivad olla vabatahtliku väljasaatmisprogrammi sihtmärgiks. ÜRO-ga seotud migratsiooniamet ei toeta inimeste tagasipöördumist nendesse kohtadesse, öeldakse dokumentide eelnõudes.

Dokumentide kavandid on märgitud esialgseteks ja DHSi pressiesindaja nimetas neid „aegunuks”. Sellest hoolimata allkirjastasid DHS ja välisministeerium eelmisel nädalal lepingu, mis kirjeldab sama protsessi üksikasjalikult ja sisaldab 250 miljoni dollari suurust välisabi rahastamist, mis seda toetaks, kuid ei nimeta konkreetseid rahvusi, kellele vabatahtlik tagasipöördumine oleks suunatud.

Ettepaneku kriitikud, sealhulgas endised valitsusametnikud ütlesid, et Trumpi valitsus sunnib varjupaika otsivaid inimesi naasma riikidesse, kus neid ähvardab tapmisoht, see on ebainimlik ja vastuolus USA kauaaegsete ideaalidega. Nad tõstatasid ka küsimuse, kas selline plaan kujutab endast peamiselt pagulaste ja nende ümberasustamise toetamiseks mõeldud välisabi raha väärkasutamist.

Samal ajal kui Trumpi valitsus üritab Ukrainas relvarahu sõlmida, jätkub Venemaa täiemahuline sissetung riiki – kriis, mis on mõlemal poolel tapnud või haavanud sadu tuhandeid. Samal ajal on Haitit laastanud jõuguvägivald ja aastatepikkune poliitiline ebastabiilsus. USA välisministeerium soovitab mitte reisida mõlemasse riiki, viidates sealsetele suurtele riskidele, ja rahvusvaheline õigus ütleb, et pagulasi ei tohiks oma riiki tagasi saata, kui see on ohus nende elule või vabadusele.

Bideni valitsemise ajal anti nii ukrainlastele kui ka haitilastele USA valitsuse poolt ajutise kaitste staatus, mis võimaldab migrantidel jääda USA-sse, kui nad ei saa turvaliselt oma koduriiki naasta. Ajalehe Washington Post läbi vaadatud dokumendid ütlevad, et rohkem kui 200 000 ukrainlast ja 500 000 haitilast võivad osaleda vabatahtlikus väljasaatmises.

Bideni valitsus andis ukrainlastele ajutise kaitse staatuse esmakordselt 2022. aastal, pärast seda, kui Venemaa alustas sõda. Haitilastel on ajutine kaitstud staatus olnud alates 2010. aastast, mil riiki tabas laastav maavärin, milles hukkus tuhandeid inimesi, ning staatust on seal jätkuvate ohutusprobleemide ja ebastabiilsuse tõttu mitu korda pikendatud.

DHS-i pressiesindaja Tricia McLaughlin kontrollis aprilli lõpust mai alguseni koostatud dokumentide autentsust, kuid kirjeldas neid kui „aegunuid”. McLaughlin ütles, et siseminister Kristi Noem ei ole Haiti ega Ukraina ajutise kaitstud staatuse kohta „lõplikku” otsust teinud.

„DHS ja välisministeerium teevad koostööd presidendi tegevuskava edasise elluviimise nimel, kasutades välisabi raha, et aidata meie riigis ebaseaduslikult viibivatel inimestel end vabatahtlikult välja saata,” ütles McLaughlin avalduses, viidates selgelt migrantidele, kelle ajutise kaitse staatus on tühistatud.

Välisministeerium tunnistas oma avalduses, et koos siseministeeriumiga püüab ta pakkuda „reisitoetust ja rahalisi stiimuleid”, mille eesmärk on julgustada migrante Ameerika Ühendriikidest vabatahtlikult lahkuma ja tegema seda vastavalt kohtumäärustele. Ametnikud keeldusid vastamast konkreetselt ukrainlasi ja haitilasi puudutavatele küsimustele.

Vabatahtliku väljasaatmise poole püüdlemine on kooskõlas Trumpi administratsiooni püüdlustega kasutada ebaharilikke ja mõnel juhul ka vaidlusi tekitavaid meetodeid migrantide ja teiste välisriikide kodanike väljasaatmiseks USA-st, sealhulgas sunniviisilise väljasaatmise ja inimeste väljasaatmise kaudu riikidesse, mis ei ole nende kodud.

Ukraina puhul kutsusid USA diplomaadid jaanuaris Kiievi ametnikke üles võtma vastu mitte ainult selle kodanikke, kui nad USA-st välja saadetakse, vaid ka potentsiaalselt vastu võtma määratlemata arvu muid USA väljasaadetuid, kes on teiste riikide kodanikud.

Kuigi Bideni valitsus püüdis pikendada haitilaste ajutise kaitse staatust 2026. aasta veebruarini, on Trumpi siseministeerium teatanud, et võib seda kaitset vähendada juba sel suvel. 2024. aasta kampaania käigus kritiseeris Trump sageli USA-s elavaid haitilasi, levitades ümber lükatud kuulujuttu, et Ohios elavad inimesed olid koeri ja kasse söönud.

Välisministeeriumi rahvastiku-, pagulaste ja rändebüroo (PRM) rahastaks vabatahtlikku väljasaatmisprogrammi, kasutades Kongressi eraldatud raha tšarterlendudeks või kommertslennupiletite ostmiseks, selgub Washington Posti läbi vaadatud dokumentide kavanditest.

Traditsiooniliselt on büroo keskendunud pagulaste ümberasustamise järelevalvele Ameerika Ühendriikides, mitte nende väljasaatmisele. Kuid Trumpi teise valitsuse ajal on peaaegu kõik ümberasustamisprogrammid peatatud, välja arvatud üks tähelepanuväärne erand: umbes 50 valget lõuna-aafriklast, kelle kohta Trump on öelnud, et neid ähvardab rassiline diskrimineerimine.

Valitsuse aruteludega kursis olev inimene ütles, et Afganistani migrandid on eeldatavasti esimene suur rühm, kes välja saadetakse, hoolimata riskidest, millega nad võivad Talibani võimu all koju naastes kokku puutuda. See isik rääkis anonüümsuse tingimusel, kuna tal ei olnud õigust uudistemeediaga rääkida.

Valitsuse ettepaneku kohaselt tuleks vabatahtlikuks väljasaatmiseks kasutatav välisabi migratsiooni- ja pagulasabi (MRA) fondidest, mida on traditsiooniliselt kasutatud põgenike ümberasustamiseks Ameerika Ühendriikides ja jõupingutusteks, et aidata inimestel naasta oma koduriiki, kui see on nende jaoks ohutu. Ametisse astudes andis Trump välja korralduse, millega kuulutas välja 90-päevane pausi kogu välisabi andmisel, kuigi hiljem lubas välisminister Marco Rubiol kasutada mõningaid vastastikuse tunnustamise vahendeid elupäästmistegevuse toetamiseks ja kolmandate riikide kodanike väljasaatmiseks nende päritoluriiki või turvalisse kolmandasse riiki.

Mõned ametnikud on rääkinud, et valitsus keskendub vastastikuse tunnustamise lepingu vahendite kasutamisel pigem väljasaatmistele kui ümberasustamise toetamiseks.

„See raha tuleks kulutada põgenike abiprogrammidele, nagu oli kongressi kavatsus,” ütles Anne Richard, kes oli välisministeeriumi kõrge ametnik Obama valitsemise ajal.

Endine Bideni valitsuse välisministeeriumi kõrge ametnik Uzra Zeya, kes nüüd juhib rahvusvahelist mittetulundusühingut Human Rights First, kritiseeris Trumpi valitsust „ebaseaduslikus väärkohtlemises ja tuhandete kaitsetute varjupaika taotlevate inimeste väljasaatmises” ning pilkas dokumentides kirjeldatud plaanide iseloomustust.

„Mõte vabatahtlikust väljasaatmisest on naeruväärne,” ütles Zeya.