Tulevikus ei saa tööandjad enam esimehi palgata. Selle asemel asemel tuleb palgata juhendaja.

See on sätestatud EL-i palga läbipaistvuse direktiivis.

Direktiiv ütleb: Tööandjad on kohustatud tagama, et avalikud töökuulutused ja ametinimetused oleksid sooneutraalsed ning värbamisprotsessid toimuksid mittediskrimineerival viisil, vahendab Yle.

Kolmepoolne töörühm muudab praegu Soomes palga läbipaistvuse direktiivi seaduseks. Selle töö on veninud. Projekti veebisaidi andmetel pikendati seda viimati reedeni, 9. maini.

See, kuidas sooneutraalsed nimetused Soome seadustesse kaasatakse, on endiselt lahtine küsimus. Probleeme võivad tekitada näiteks muud õigusaktid: kui seadus räägib ametimeestest, siis kas asutused võivad näiteks rääkida ametnikest?

Näiteks omavalitsustes on palju soopõhiseid ametinimetusi.

Eriti levinud on tiitlid, mis lõpevad sõnaga „-mees”: asutusemees, usaldusmees, esimees ning ametinimetused, mis lõppevad sõnadega „seadusemees” ja „asjamees”. Kasutatakse ka -emand ja -isand lõpuga nimetusi.

Näiteks kaks omavalitsust kolmest kasutavad endiselt soopõhiseid nimetusi.

Aasta tagasi tellis Soome munitsipaaltööandjate liit küsitluse, millele vastas 182 munitsipaalorganisatsiooni. Selle järgi on pooled soolisi nimetusi kasutavatest organisatsioonidest juba astunud samme nimetuste muutmiseks. Veidi alla veerandi ütles, et muudatusi plaanitakse.

Rohkem kui veerand ei olnud veel midagi ette võtnud ega plaaninud.

Ligikaudu pooltes juba muudatusi teinud organisatsioonides olid muudatused individuaalsed ja pooltes süstemaatilised.

Peaaegu iga teine ​​organisatsioon on arutanud, mida ja kuidas peaks nimetustes muutma, kas ja mis ajakavaga on vaja nimetusi muuta. Igas teises organisatsioonis pole arutelu olnud.

Omavalitsused vajavad nüüd nõu, kuidas edaspidi toimida.

Meie küsitluse kohaselt peab 58 protsenti vajalikuks teha selliseid riiklikke soovitusi sooneutraalsete ametinimetuste kehtestamiseks, ütleb munitsipaaltööandjate liidu tööturu-uurija Tanja Vierula.

Vierula sõnul seostub tiitel paljudes traditsioonilistes ametites tugevalt ametialase identiteedi ja uhkusega.

Seetõttu on muutuste suhtes selline vastupanu, kui asi puudutab nende muutmist, sõnab ta.

Mõned on teemale eelnevalt reageerinud. Näiteks alustas tööportaal Duunitori sooneutraalsete tiitlite reklaamimist juba 2019. aastal.

Toona nentis sisujuht Laura Glad, et rohkem inimesi kandideerib tööle, kui neid soo järgi ei nimetata.

Põhimõtteliselt tuli see minu enda igapäevaste tähelepanekute põhjal. Märkasin Duuritori kodulehel töökuulutust, kus otsitakse maamõõtjat (soome keeles mittamies). See tekitas mõtte: miks on keelekasutusel ikkagi nii suur mõju ühiskonnale? Uuringute kohaselt mõjutab keelekasutus näiteks seda, millise elukutse tüdrukud või poisid valivad, ütleb Glad.

Isegi sel ajal vaieldi selle üle. Näiteks Aamulehti otsus kasutada sooneutraalseid nimesid tekitas paraja poleemika. Nüüd on paljud eeskuju järginud ja nimetusi vahetanud. Glad toob näiteks terviseameti, Linnanmäki lõbustuspargining mitmed linnad ja päästekeskused.

„Näiteks paljud päästekeskused nimetavad praegu tuletõrjujat (palomies) päästjaks,” ütleb Glad.

Ühiskondlik arutelu ja õhkkond on muutunud. Kuigi alguses võis olla vastupanu, on erinevad osapooled, näiteks ettevõtted muutusega hästi kohanenud, ütleb Glad.

EL-i vastav direktiiv sunnib aga järgmisel, 2026. aastal kõiki tööandjaid ametinimetusi muutma.