Kui Soome valitsus otsis eelarveläbirääkimiste ajal säästukohti, pööras ta pilgu ka sotsiaalkindlustusametile ehk Kelale.

Vaidlusi tekitanud otsuste hulgas on Kela teabele juurdepääsu õiguse laiendamine, et vähendada sotsiaalkindlustuse kuritarvitamist. See meede säästab riigile hinnanguliselt viis miljonit eurot aastas ja on lisatud ka valitsusprogrammi, vahendab Helsingin Sanomat.

Eelmisel, 2024. aastal registreeris Kela üle tuhande kahtlustatava väärkasutamise juhtumi. Kela hinnangul tekitasid need kulusid 7,1 miljonit eurot. Seetõttu usub valitsus, et teabeõiguse laiendamine vähendab kuritarvitamisest tulenevaid kulusid kuni 70 protsenti.

Ministeeriumiallika sõnul on viis miljonit esialgne hinnang ja ministeeriumi hinnangul võib teabeõiguse laiendamine paljastada rohkem kuritarvitamisi.

Sotsiaalkindlustuse kuritarvitamine on hüvitiste põhjendamatu taotlemine, näiteks Kelale valeandmete esitamisega või dokumentide, näiteks pangaväljavõtete või üürilepingute võltsimisega.

Nüüd on plaanis anda Kelale õigus taotlejate pangakontosid otse vaadata.

Infoõigusega seotud ettevalmistustöös on tähelepanu suunatud eelkõige läänenaabrile. Rootsis on laialdaselt teatatud sotsiaalkindlustuse laialdasest kuritarvitamisest ning nähtust peetakse samuti seotuks organiseeritud kuritegevusega.

Rootsis makstakse hinnanguliselt kaks protsenti sotsiaalkindlustusmaksetest valesti. Kela on sel teemal Põhjamaade koostöös juba kaasa löönud ja seda tahetakse veelgi tugevdada.

„See on meie jaoks tõeliselt oluline avang. Mida rohkem infot erinevatest registritest saame, seda täpsemaid otsuseid saame teha,” ütleb Kela õigusloomearenduse juht Auli Valli-Lintu.

Valli-Lintu rõhutab, et Kela vaatab probleemile läbi liigmaksete. Need võivad olla põhjustatud kliendi hooletusest, teabe puudumisest või pettusest.

Tema sõnul on Kela eesmärk keskenduda liigmaksete ennetamisele, et mitte kuritarvitusi käsitleda alles tagantjärele. Valli-Lintu sõnul on need olukorrad ebameeldivad ka klientidele ning enammakstud summat ei suudeta alati tagasi saada.

Praktikas tähendaks see muuhulgas seda, et Kela saaks klientide kontoteabe otse pankadest elektrooniliselt juhtudel, kui seda infot on vaja. Praegu saadakse need paberkoopiatena.

„See on seotud ka sellega, et soetame uut IT-süsteemi ja tahame selle üles ehitada nii, et teatud infot saaks kasutada elektrooniliselt. See muudaks protsessi lihtsamaks ja vähendaks käsitsitööd,” sõnab ta.

Valli-Lintu tunnistab, et pangakonto andmete hankimine on juriidiliselt tundlik teema, sest kontoinfo võib paljastada tundlikke asju.

„Teabe juurdepääsuõigust ei ole lihtne seadustada selle põhiseadusliku seose tõttu. Teisalt võib küsida, kas elektrooniline kättesaamine muudab olukorda, kus me saame need juba paberkandjal,” märgib ta.

Õigust teabele on üritatud laiendada varemgi. Viimati kukkus plaan läbi 2019. aastal, kui Euroopa Liidu rahapesudirektiivi arutlusel parlamendis üritati anda Kela õigust teabele juurde pääseda.

Kela osas lükkas juurdepääsu kontoinfole tagasi põhiseaduskomisjon, kes kritiseeris, et muudatus oleks võimaldanud ametiasutustel ilma piisava eelneva kontrollita ligipääsu pangasaladuse alla kuuluvatele isikuandmetele.

Valli-Lintu võrdleb kontoinfo kasutamist ajaga, kui Kela sai tuluregistri kasutusõiguse, mis näitab peaaegu reaalajas hüvitise taotleja sissetulekuid. See on aidanud ära hoida töötushüvitiste väärkasutamist.

Väärkasutamise süüdistuste arv on pidevalt vähenenud. 2024. aastal oli väärkasutamise kahtluse osakaal kõigist makstud hüvitistest 0,43 promilli. Väljamakstud hüvitised olid kokku 16,4 miljardit eurot.

Enim kahtlustatud kuritarvitamisi on olnud toimetulekutoetuse osas.

Kela hinnangul on väärkasutamisest sagedasem olukord sotsiaalkindlustuse alakasutus ehk olukorrad, kus hüvitisele õigustatud taotleja ei taotle ühel või teisel põhjusel saadavat toetust. Kela enda hinnangul on aastane alakasutus ligikaudu 10 miljonit eurot.