USA president Donald Trump kavandab sel nädalal uus Moskva-vastaseid sanktsioone, kuna Trumpi mõtteviisiga kursis olevate inimeste sõnul on ta pettunud Venemaa presidendi Vladimir Putini jätkuvatest rünnakutest Ukrainale ja rahukõneluste aeglasest tempost.

Tõenäoliselt ei hõlma piirangud uusi pangandussanktsioone, ütles üks inimestest, kuid arutlusel on ka muud võimalused, kuidas survestada Venemaa liidrit läbirääkimiste laua taga järeleandmistele, sealhulgas Ukraina toetatud 30-päevane relvarahu, mida Venemaa on pikka aega tagasi lükanud. Trump võib ka otsustada uusi sanktsioone mitte kehtestada, vahendab Wall Street Journal.

Trump puudutas pühapäeval uute sanktsioonide võimalust, öeldes, et ta kaalub neid „absoluutselt”. „Ta tapab palju inimesi,” ütles Trump Putini kohta. „Ma ei tea, mis tal viga on. Mis kurat temaga juhtus?”

Trump on ka rahuläbirääkimistest väsinud ja kaalub nendest täielikult loobumist, kui viimane pingutus ei tööta, ütlesid tema mõtteviisiga kursis olevad inimesed, mis on märkimisväärne muutus liidri jaoks, kes tegi kampaaniat oma suutlikkusest konflikt lõpetada oma esimesel ametipäeval. Pole selge, mis juhtuks, kui USA rahuprotsessist taandub ja kas Trump jätkab Ukrainale sõjalist toetamist.

„President Trump on öelnud, et ta tahab näha läbiräägitavat rahulepingut,” ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt avalduses Wall Street Journalile. „President Trump on kõik võimalused nutikalt laual hoidnud.”

Arengud tähistavad uut halvenemist USA ja Venemaa vahelistes suhetes, millel on viimastel kuudel olnud tõusud ja mõõnad. Trump astus ametisse uskudes, et tal on ainulaadne positsioon kahe riigi vaheliste sidemete parandamiseks tänu sellele, mida ta pidas oma tugevaks isiklikuks suhteks Putiniga.

Kuid Trump ei ole suutnud Venemaa liidrilt suuri järeleandmisi Ukrainaga läbirääkimiste teel sõlmitud rahu osas välja meelitada ning Putin on viimasel ajal sõda intensiivistanud. Tunnike pärast Trumpi pühapäevaseid kommentaare alustas Venemaa ööl vastu esmaspäeva Ukraina vastu oma kõigi aegade suurimat drooni- ja raketirünnakut. Ukraina õhujõudude teatel saatis Venemaa välja rohkem kui 350 ründedrooni ja vähemalt üheksa tiibraketti. Venelased iseloomustasid lööke kui kättemaksu Ukraina pommirünnakute eest Venemaa territooriumil.

Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz ütles esmaspäeval, et USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik ei kehtesta enam laskeulatuse piiranguid Ukrainale lääneliitlaste poolt tarnitud relvade kasutamisel, mis tähendab, et see võib rünnata sõjalisi positsioone sügavamal Venemaal. Siiani on Ukraina saanud kasutada nende riikide tarnitud kaugmaarakette Vene vägede vastu vaid teatud ulatuses. Joe Bideni valitsus oli piirangute kaotamise vastu, kartes, et see võib sõda eskaleerida.

Tema esimeste kuude jooksul ametis on Trumpi hoiak Putini suhtes sageli muutunud. Ta on kaalunud uusi sanktsioone ja öelnud Venemaa juhile karme sõnu, kuid rääkinud ka kaubandusbarjääride vähendamisest Venemaaga ning riigi avamisest USA investeeringutele ja tehingutele.

Trumpi pühapäevane retoorika oli eriti karm. „Ma tunnen teda kaua, olen temaga alati läbi saanud, kuid ta saadab linnadesse rakette ja tapab inimesi ning see ei meeldi mulle üldse,” ütles Trump. „Me räägime praegu läbi ja ta saadab Kiievisse ja teistesse linnadesse rakette. See ei meeldi mulle üldse.”

„Nendest kommentaaridest ilmneb, et president Trump tahab välja selgitada president Putini plaanid,” ütles USA endine suursaadik Ukrainas William Taylor. „Küsimus on selles, kas see on tõsine? Kas sellest piisab mõne sammu astumiseks ja sanktsioonide kehtestamiseks?”

„Vastus küsimusele näib olevat, et Trump on jõudmas järeldusele – või on jõudnud järeldusele –, et Putin on takistuseks,” lisas ta.

Trump oli juba nädalaid vastu seisnud survele noomida Putinit selle eest, et ta ei nõustunud Ukraina toetatud relvarahuga. Liitlased nagu senaator Lindsey Graham ütlesid Trumpile, et Putin ei soovi kokkulepet ja ainult karistused panevad ta tõsiselt läbi rääkima.

Kuid kolm peamist seisukohta kujundasid Trumpi mõtlemist, ütlesid ametnikud. Esiteks on see tema vastumeelsus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski suhtes, kelle puhul Trump tundis, et sanktsioonide kehtestamine julgustaks edasist konflikti, kuigi Zelenski nõustus relvarahuga. Trump kritiseeris pühapäeval lisaks Putinile ka Zelenskit sotsiaalmeedia postituses, kus ta ütles, et Ukraina liider „ei tee oma riigile head, rääkides nii, nagu ta teeb”.

Trump on ka leidnud, et täiendavad sanktsioonid Venemaale ei piiraks tema võimet sõdida, vaid pärsiksid jõupingutusi USA-Vene majandussidemete taaselustamiseks.

Lõpuks leiab Trump, et tunneb Putinit ja et Venemaa liider lõpetab sõja isikliku teenena. Putini soovimatus taanduda on muutnud Trumpi nägemust oma kolleegist, eriti pärast eelmisel nädalal toimunud telefonikõnet, mille käigus Putin keeldus relvarahule alla kirjutamast.

Hilisemas kõnes Zelenski ja Euroopa liidritega ütles Trump, et tema arvates ei taha Putin tegelikult rahu, kirjutas Wall Street Journal varem.

Samal ajal suurendab ka USA senat survet Venemaale. Graham koos senaator Richard Blumenthaliga võtsid kasutusele meetme, et kehtestada Venemaale uued sanktsioonid ja kõrged tollimaksud Venemaa naftat, gaasi ja uraani ostvatele riikidele, mida on toetanud enam kui 80 nende kolleegi.

Trump on nüüd teel, mis on tuttav eelmistele USA presidentidele, kes on uskunud, et suudavad Putiniga koostööd teha, kuid näevad, et nende jõupingutused ebaõnnestuvad. George W. Bush ütles 2001. aastal Putini kohta, et ta „vaatas mehele silma” ja kogus „tema hingetunnet” ning otsustas, et Putin on „väga otsekohene ja usaldusväärne”. Hiljem tungis Putin Gruusiasse.

Barack Obama ja tema administratsioon otsisid 2009. aastal Putiniga „lähtestamist”, kuid juht pidas neile loenguid ja nad vaatasid hiljem pealt, kuidas ta Ukrainasse marssis ja Krimmi hõivas.

Trumpi esimese administratsiooni ajal jätkas Venemaa separatistide rünnakute toetamist Ukrainas ja Trump varustas Ukrainat ründerelvadega. Trump ütles kampaania käigus, et Venemaa poleks Ukrainasse tunginud, kui ta oleks olnud ametis, ning on korduvalt öelnud, et suudab lahingud kiiresti peatada.

„Enne kui ma isegi Ovaalkabinetti jõuan, varsti pärast seda, kui me kõik koos presidendikoha võidame, lahendame kohutava sõja Venemaa ja Ukraina vahel,” ütles Trump 2023. aasta juulis. „See lahendatakse.”