Küberrünnak Tšehhis toimus ajal, mil levivad spekulatsioonid EL-i ja Hiina vahelise diplomaatiliste suhete taastamise üle, mille ajendiks on Donald Trumpi poliitika.
Euroopa Liit on valmis Hiinale sanktsioone kehtestama vastuseks Tšehhi vastu algatatud küberrünnakule, hoiatas kõrge esindaja Kaja Kallas.
„See rünnak on vastuvõetamatu rahvusvaheliste normide rikkumine. EL ei salli vaenulikke küberaktsioone ja me oleme Tšehhiga solidaarsed,” ütles bloki välispoliitika juht kolmapäeva pärastlõunal, vahendab Euronews.
Tema kommentaarid tulid vahetult pärast seda, kui Praha paljastas, et Hiina Rahvavabariik on riik, mis „vastutab pahatahtliku küberkampaania eest, mis on suunatud Tšehhi välisministeeriumi ühele salastamata võrgule”, mille riik on klassifitseerinud „kriitiliseks infrastruktuuriks”.
Ministeeriumi teatel sai kampaania alguse 2022. aastal ja selle viis läbi luureohvitseride ja lepinguliste häkkerite kollektiiv Advanced Persistent Threat Group 31 (APT31), mida kahtlustatakse laialdaselt Pekingi nimel luureandmete kogumises.
Gruppi APT31 on seostatud tuhandete keerukate, raskesti jälgitavate rünnakutega, mille eesmärk on ohustada valitsusasutusi, sõjalisi organisatsioone ja eraettevõtteid. Rühm on seotud Hiina riigi julgeolekuministeeriumiga.
„Selline käitumine õõnestab Hiina Rahvavabariigi usaldusväärsust ja on vastuolus selle avalike avaldustega,” teatas Tšehhi välisministeerium.
Hukkamõist kajastus Kallase avalduses 27 liikmesriigi nimel, kus ta rõhutas, et Brüssel on vähemalt alates 2021. aastast „korduvalt” tõstatanud muret Pekingiga seotud küberrünnakute pärast.
„Kutsume kõiki riike, sealhulgas Hiinat, hoiduma sellisest käitumisest, austama rahvusvahelist õigust ning järgima ÜRO norme ja põhimõtteid, sealhulgas kriitilise infrastruktuuriga seotud norme ja põhimõtteid,” ütles Kallas.
„Selles kontekstis kordame, et riigid ei tohiks lubada oma territooriumi kasutada pahatahtlikuks kübertegevuseks,” märkis ta.
Järgnenud Musta merega seotud pressikonverentsil tõstis kõrge esindaja panuseid ja ähvardas avalikult kättemaksuks sanktsioonidega.
„Oleme otsustanud võidelda pahatahtliku käitumisega küberruumis,” ütles ta ajakirjanikele Brüsselis. „Need ähvardused on väga tõsised.”
„Arutame neid ka oma Hiina kolleegidega,” jätkas ta. „Oleme kindlasti valmis selliste rünnakute eest kulusid kehtestama.”
Kallas ei täpsustanud, milliseid sanktsioone võiks kehtestada, märkides lihtsalt, et need kavandatakse „juhtumipõhiselt”, nagu blokk varem tegi. EL-i reeglite kohaselt on sanktsioonide heakskiitmiseks vaja kõigi liikmesriikide üksmeelt – künnist, mida on sageli raske täita ruumis valitsevate erinevate vaadete ja strateegiate tõttu.
Süüdistused tulevad ajal, mil käivad intensiivsed spekulatsioonid EL-i ja Hiina eelseisva diplomaatiliste suhete taastamise üle, mille ajendiks on USA presidendi Donald Trumpi häiriv poliitika, mis on tabanud nii liitlasi kui ka vastaseid.
Kuigi Brüssel on hiljuti pehmendanud oma tooni, et tuua esile potentsiaalseid koostöövaldkondi Pekingiga, on jäänud käsitlemata mitmed hõõrdepunktid, eelkõige odavate tööstuskaupade liigne tootmisvõimsus ning Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel sõlmitud „piiranguteta” partnerlus.
Eelmisel kuul kirjeldas Kallas Hiinat kui Venemaa Ukraina-vastase sõja „peamist võimaldajat”, mis tarnib umbes 80% lääneliitlaste poolt keelatud kahesuguse kasutusega kaupadest.
„Ilma Hiina toetuseta ei suudaks Venemaa pidada sõda sellises mahus, nagu nemad seda peavad,” ütles kõrge esindaja.
Kübersõda koos väliste infomanipulatsioonide ja -sekkumisega (FIMI) on olnud järjekordne pikaajaline kahepoolsete suhete vaidlus, tekitades ärevust Pekingi jõuliste katsete pärast valimisi mõjutada, propagandat levitada ja avalikku arvamust mõjutada.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles oma avalduses: „Tšehhi Vabariigi vastu suunatud pahatahtlik kübertegevus rõhutab, et küberruumi rünnatakse pidevalt.”
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.