Ukraina kokkuvarisemine võib viia radikaalsete lahendusteni Venemaa naaberriikides, hindab teadlane.

Kui Euroopa riigid süvendavad sõda Ukrainas, peab Venemaa andma „ennetavad löögid”. Nii väidab Venemaa välisluureteenistuse SVR juht Sergei Narõškin, vahendab USA mõttekoda Institute for the Study of War.

Narõškin nimetab sõda õhutavateks riikideks Prantsusmaad, Suurbritanniat ja Saksamaad.

Prantsusmaad ja Suurbritanniat on mitmel korral nimetatud riikideks, kes võivad kanda esmast vastutust võimaliku rahuvalveoperatsiooni eest Ukrainas.

Saksamaa tulevane liidukantsler Friedrich Metz on omalt poolt öelnud, et talle sümpatiseerib idee pakkuda Ukrainale Tauruse tiibrakette.

Venemaa on kõigile neile ideedele vastu seisnud.

Venemaa suhtub negatiivselt ka Euroopa riikide plaanidesse oma kaitset tugevdada.

Mitmed Euroopa liidrid on öelnud, et suurendavad oma kaitse-eelarvet pärast seda, kui USA andis selle aasta alguses märku, et Euroopa peab edaspidi kandma suuremat vastutust kontinendi kaitsmisel.

Näiteks on USA välisminister Marco Rubio nõudnud, et Euroopa NATO riigid peavad suurendama oma kaitse-eelarvet viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Euroopa armeede tugevdamine ei rõõmusta Kremli luureülemat Narõškinit, kelle sõnul tugevdab Venemaa oma sõjalist kohalolekut Venemaa ja Valgevene piiril.

Narõškini sõnul peavad Poola ja Balti riigid mõistma, et kui NATO kaitseliit Venemaad või Valgevenet ründab, „oleksid nad esimesed, kes kannatavad”. Valgevene on tehniliselt Venemaa liitlane, kuid praktikas selle vasallriik.

Venemaa naaberriigid Baltikumis ja eelkõige Poola on suurendanud oma relvastust pärast Venemaa 2022. aasta veebruaris alustatud suurpealetungi.

Kui Ukraina sõja tagajärjel „tükeldatakse” või kui ta sõja selgelt kaotab, oleks see Ukraina naabrite jaoks hirmutav tulemus. Nii kirjutab Wilsoni keskuse Kennani instituudi direktor Michael Kimmage Ameerika väljaandes Foreign Affairs.

Hiljutises intervjuus väljaandele Times soovitas USA erisaadik Ukrainas Keith Kellogg jagada Ukraina kolmeks osaks. Kellogg ütles hiljem, et teda on valesti tõlgendatud. Väljaandele Helsingin Sanomat antud intervjuus ei pidanud abiprofessor Rinna Kullaa „eksituse” selgitust usutavaks.

Kimmage esitab stsenaariumi, mille kohaselt Ukraina võib saada nii raske kaotuse, et Poola või Balti riigid näeksid selles ohtu oma iseseisvusele.

Sellises olukorras võivad need Ukraina naaberriigid Ukraina poolel otse sõjaga ühineda.

Sarnase tulemuse võiks saavutada ka siis, kui USA, Lääne-Euroopa riigid ja Venemaa sõlmiksid Ukraina naabreid radikaliseeriva kokkuleppe, kirjutab Kimmage.

Praktikas oleks tegemist lepinguga, mis tooks kasu eelnimetatud osapooltele, kuid jätaks Ukraina ja Venemaa piirinaabrid vähemalt potentsiaalselt Kremli meelevalda.

Olukorras, kus Venemaa naabrid „kardavad Venemaa rünnakut ja samal ajal liitlaste lahkumist”, võivad nad otsustada esimesena löögi anda.

Kui sõda Euroopas laieneb, ei jää USA tõenäoliselt sellest kõrvale, hindab Kimmage. Tema sõnul ei taha president Donald Trump olla president, kes peab selgitama, miks USA sõjaline kohalolek Euroopas lõppes.