USA esitas liitlastele ettepanekud rahulepingu sõlmimiseks Venemaa ja Ukraina vahel, sealhulgas tingimused lahingute lõpetamiseks ja Moskva-vastaste sanktsioonide leevendamiseks püsiva relvarahu korral.

See samm tuleb ajal, kui USA välisminister Marco Rubio andis reedel mõista, et Trumpi administratsioon on valmis oma rahupüüdlustest loobuma, kui kiiret edu ei saavutata. USA asepresident JD Vance aga ütles reedel Roomas, et on sõja lõpetamise võimaluste suhtes optimistlik, vahendab Bloomberg.

Asjaga kursis olevate euroametnike sõnul jagati USA plaani detaile neljapäeval Pariisis toimunud kohtumistel.
Inimesed ütlesid, et ettepanek külmutaks sõja sisuliselt ja praegu Venemaa poolt okupeeritud Ukraina alad jääksid Moskva kontrolli alla. Ka Kiievi püüdlused NATO-ga liituda oleks päevakorrast maas. Inimesed keeldusid lisamast täpsemaid andmeid, viidates arutelude konfidentsiaalsusele.

Pariisi kõnelustel toimus kohtumine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja USA saadiku Steve Witkoffi vahel, samuti Rubio ning Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Ukraina riikliku julgeoleku nõunike ja läbirääkijate vahel.

USA ametnikud teatasid, et soovivad saavutada täieliku relvarahu mõne nädala jooksul. Liitlased kogunevad järgmisel nädalal uuesti Londonisse, et oma arutelusid jätkata.

Üks ametnikest ütles, et plaanid, mida tuleb Kiieviga täiendavalt arutada, ei tähenda lõplikku lahendust ja et Euroopa liitlased ei tunnista okupeeritud alasid Venemaa omaks. Ametnikud rõhutasid, et kõnelused oleksid ummikus, kui Kreml ei nõustu lahinguid lõpetama, ning et Ukrainale on hädavajalik julgeolekugarantiide andmine, et tagada mis tahes kokkuleppe püsimine.

Reedel ütles Rubio, et julgeolekugarantiid ei ole Ukraina „ebaseaduslik soov”, kuid läbirääkijad ei ole seni sellesse süvitsi läinud.

„Igal suveräänsel rahval Maal on õigus end kaitsta. Ukrainal on õigus end kaitsta ja sõlmida mis tahes lepinguid, mida ta soovib kahepoolselt erinevate riikidega sõlmida,” ütles ta.

Pärast Rubio ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi telefonikõnet ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce avalduses, et Trump ja USA „tahavad, et see sõda lõppeks, ning on nüüd esitanud kõigile osapooltele püsiva rahu põhijooned”.

Kiiev on juba leppinud relvarahuga ja tema seisukoht on, et Moskva peab enne muude asjade arutamist ka sellega nõustuma, ütles asjaga kursis olev inimene. Pariisis oli Ukraina delegatsiooni ülesandeks arutada, kuidas relvarahu kontrollitakse, samuti rahuvalvekontingendi osas, ütles isik.

Euroopa ametnikud nimetasid Pariisi kohtumisi konstruktiivseteks ja positiivseteks. Arutelud tähistasid Euroopa viimast katset tulemust mõjutada, näidates, et koos Kiieviga toetavad nad täielikult USA jõupingutusi sõda lõpetada ja et Venemaal lasub kohustus tõestada, et ta suhtub relvarahu läbirääkimisse tõsiselt.

Pariisist lahkudes ütles Rubio ajakirjanikele, et loodab, et Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa võivad aidata „palli liigutada” lahenduse poole, kuid andis ka mõista, et USA kannatlikkus oma vahenduspüüdlustega on lõppemas.

„Me ei jätka selle ettevõtmisega nädalaid ja kuid järjest,” ütles Rubio. „Peame praegu väga kiiresti otsustama ja ma räägin päevadest, kas see on lähinädalatel teostatav või mitte. Kui see on nii, siis oleme nõus. Kui ei, siis on meil teised prioriteedid.”

Venemaa jätkas Ukraina linnade pommitamist pärast Musta merd hõlmava osalise vaherahu luhtumist. Kreml teatas, et täna reedel lõppes 30-päevane osaline vaherahu, mis hõlmas energiataristut. Nädal tagasi tulistasid Venemaa väed Ukraina kirdeosas asuvat Sumõ linna ballistiliste rakettidega, sealhulgas kobarlahingumoonaga, tappes 35 inimest.

Pariisi kõnelustel arutati ka Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi jõupingutusi moodustada Ukrainas sõjajärgne „kindlusjõud” ning plaani tagada, et Kiievil oleks julgeolekugarantiide paketi raames piisavalt ressursse ja mehitatud sõjavägi.

Pariisi ja Londoni ametnikud loodavad, et see ettepanek näitab, et Euroopa suhtub tõsiselt oma ressursside paigutamisse Ukraina sõjajärgsesse tulevikku, ja veenab Trumpi tagama nende garantiide kindlustamine.

Sanktsioonide tühistamine ajal, mil Venemaa okupeerib jätkuvalt suuri alasid Ukrainas, võib mitme Kiievi liitlase jaoks osutuda problemaatiliseks. Euroopa Liidu piirangute kaotamine, sealhulgas varade lahti külmutamine nõuab kõigi liikmesriikide toetust.

Witkoff ütles sel nädalal Fox Newsile, et üldise kokkuleppe võti keerleb „viie territooriumi” ümber, ilma et oleks andnud rohkem üksikasju. Venemaa nõuab, et tema poolt 2014. aastal toimunud Ukraina osade, sealhulgas Krimmi poolsaare ja nelja piirkonna – Zaporižja, Hersoni, Luhanski ja Donetski – sõjalist hõivamist tuleb iga kokkuleppega tunnustada.

Samuti on Venemaa seostanud jõupingutusi lahingute peatamiseks majandussanktsioonidest vabastamisega ning nõudnud relvatarnete peatamist Ukrainale relvarahu tingimusena.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõimas neljapäeval Kiievis kohtumisel ajakirjanikega Witkoffi „Vene strateegia omaksvõtmise” pärast ja ütles, et Trumpi saadikul ei ole „mandaati arutada Ukraina alasid, sest need territooriumid kuuluvad meie rahvale”.

„Me ei aruta territooriume enne relvarahu,” ütles Zelenski. „Me ei pea kunagi Ukraina maid Vene omadeks.”