Soome kaitseministeerium on alustanud relvade ja muu sõjavarustuse ekspordilubade salastamist

Ekspordilubades on salastatud teave toote eksportija, lõppkasutaja ja sõjavarustuse enda kohta. Ekspordilubade põhjal ei saa seega järeldada, milliseid relvi Soome relvamüüjad müüvad ja kellele, vahendab Yle.

Muutus on märkimisväärne. Soomes on kaitsevarustuse veo- ja ekspordiload olnud eranditult avalik teave.

Ekspordilubade salastamine algas peaminister Sanna Marini valitsuse ajal. Esimene salastatud kaitsevarustuse ekspordiluba väljastati 2021. aasta juunis Iisraelile.

Ekspordiluba taotles Yle andmetel Vantaal tegutsev Sensofusion, mis toodab droonikaitsesüsteeme. Sensofusion ei soovinud asja Yle-le kommenteerida.

Aasta 2021 juuni seisuga on kaitseministeerium väljastanud kokku 19 salastatud ekspordiluba 8 erinevasse riiki.

Kaitseministeeriumi teatel tehti salastused toote eksportija või saaja nõudmisel.

See (salastamise taotlus) võib mõnikord olla seotud eksportiva ettevõtte enda õigustusega ärisaladuste kohta. Või sihtriigi enda julgeolekuhuvid, kirjeldab kaitseministeeriumi läbirääkimiste ametnik Riikka Pitkänen.

Yle andmetel on üks salastamist taotlenud osapool Iisraeli riik. See selgub Yle nähtud kaitseministeeriumi lõppdokumendist.

Pitkäneni sõnul ei ole Iisraeli relvaekspordi salastamine teiste salastamistotsuste hulgas ebatavaline.

Kui nad on saanud riigi julgeolekuhuvidele viidates taotluse ekspordiloa konfidentsiaalsuse taotlemiseks, siis oleme hinnanud, et teabevabaduse seadusest tulenevad konfidentsiaalsuse alused on täidetud, märkis ta.

Lisaks teabevabaduse seadusele saab Pitkäneni hinnangul teabe varjamise aluse anda Soome ja vastuvõtva riigi vaheline andmekaitse leping. Soomel on sellised lepingud sõlmitud enam kui 20 riigiga.

Muutus relvaekspordi andmete läbipaistvuses on märkimisväärne, leiab Tampere rahu- ja konfliktiuuringute keskuse relvakaubandust uurinud doktorant Kari Paasonen.

Soome on aastatel 2000–2020 andnud tuhandeid relvaekspordi lubasid ja neid pole olnud vaja varjata. Tundub, et praktika on nüüdseks muutunud, sõnab ta.

Paasonen on eriti tuttav Soome ja Iisraeli vahelise relvakaubandusega. Ta ei oska anda otsest selgitust, miks muudatus on toimunud just 2021. aastal ja seoses Iisraeli ekspordiloaga.

See on väga hea küsimus, lisab ta.

Kaitseministeeriumi hinnangul peitub seletus muutunud maailmaolukorras ja teisalt Soome kaitsevarustuse kvaliteedis.

„Võimalik, et varem polnud Soome kaitsetööstusel tooteid, mille eksporti oleks tulnud varjata,” ütleb läbirääkimisametnik Riikka Pitkänen.

Teadlane peab arengut halvaks.

Relvaeksport tähendab poliitilisi otsuseid ja peaaegu kogu teavet selle kohta jagavad Soome võimud. Kui ametiasutused jagavad vähem teavet, on kodanikel vähem võimalusi otsustajate tegevust hinnata, ütleb Paasonen.

Pitkänen kaitseministeeriumist märgib, et salastatud ekspordilubade osakaal on kõigi ekspordilubade seas väike.

Igal aastal väljastame aga sadu ekspordilubasid. Näiteks eelmisel aastal oli salastatud otsuseid kaheksa, mis on suhteliselt väike arv, sõnab ta.

Teisalt võib üks ekspordiluba katta suure hulga relvi, toob välja relvaeksporti uuriv Paasonen.

Üks ekspordiluba võib hõlmata mõnda üksikut varuosa. Või viiekümne soomuki väljavedu, lisab ta.