Iltalehti andmetel on valitsus ellu viimas töötulu maksustamise ulatuslikku vähendamist. Maksukärpest saavad suurimat kasu mediaanpalgaga inimesed, kuid maksusoodustust saavad ka teised tulugrupid.

Soome statistikaameti andmetel oli 2025. aasta jaanuaris töötasu mediaan 3322 eurot.

Läbirääkimised valitsuse sees veel käivad, kuid palgamaksu alandamise osas on jõutud konsensusele. Iltalehti andmetel peaks pressikonverents toimuma täna pärastlõunal.

Töötulu pealt võetava maksu alandamine, sealhulgas suure sissetulekuga inimeste maksusoodustus on Iltalehti info kohaselt ligikaudu miljardi euro suurune pakett. Pensionärid saavad samuti maksusoodustusi.

Iltalehti info kohaselt alandab valitsus kõrgepalgaliste maksumäära 52 protsendile.

Palga maksustamise vähendamine on valitsuse oluline kasvumeede, mille eesmärk on majanduskasvu kiirendada. Eesmärk on julgustada inimesi tööd tegema ja seda vastu võtma ning suurendada ostujõudu.

Soomes on kõrgeim maksumäär praegu umbes 58 protsenti, Rootsis umbes 53 protsenti ja Euroopas üldiselt alla 50 protsendi. Iltalehti teatas eelmisel reedel, et laual on ettepanek tõsta maksimaalne maksumäär 50 protsendini. Helsingin Sanomat teatas eile teisipäeval, et kõrgeimaks maksumääraks kehtestatakse 52 protsenti.

Teine suur valitsuse maksumeede on ettevõtte tulumaksu alandamine.

Iltalehti info kohaselt arvutatakse ettevõtte tulumaksu määr nii, et see langeb alates 2027. aastast 18 protsendile. Ettevõtte tulumaksu määr on praegu 20 protsenti. Seda maksavad näiteks aktsiaseltsid.

Valitsusallikad olid juba varem öelnud, et valitsuse eelarveläbirääkimised on muutumas „maksuhaamriks”. Näiteks kirjeldas üks valitsusallikas maksukärpeid kui „hirmus suurt”.

Iltalehti teatas juba eelmisel nädalal, et valitsus valmistab ette palga maksustamise seaduseelnõud. Ka rahandusminister Riikka Purra andis teisipäeval mõista, et läbirääkimised palga maksustamise vähendamise üle edenevad.

Valitsuse suur probleem on, kuidas rahastada maksukärpeid, mis elluviimisel ulatuvad miljarditesse. Vahendid on maksude tõstmine ja kulude kärpimine.

Iltalehti info kohaselt teeb valitsus keskvalitsusele täiendava 100 miljoni euro suuruse kärpe, kus on juba otsustatud kärpida 400 miljonit eurot.

Valitsus kavatseb tõsta kaevandamismaksu ja sellega riigikassasse lisatulu saada.

Valitsuse läbirääkimiste laual on veel arenguabi kärpimine, ütlesid allikad teisipäeva pärastlõunal Iltalehtile. Selle valitsusaja alguses on juba otsustatud kärpida arenguabi miljardi ulatuses. Üks hinnang on, et nii arenguabist kui ka keskvalitsusest saaks täiendavalt säästa kümneid miljoneid või isegi üle 100 miljoni euro.

Iltalehti info kohaselt kaalub valitsus ka näiteks käibemaksu tõstmist ja töötuskindlustushüvitise arvelt kokkuhoidmist töötamise nõude karmistamisega. Läbirääkimised on hõlmanud näiteks kinnisvaramaksude taas karmistamist.

Olukorda ei tee lihtsamaks ka majanduskasvu aeglustumine. Rahandusministeeriumi hinnangul on tänavune majanduskasv 0,3–0,4 protsendipunkti võrra aeglasem kui algselt prognoositi (1,6).

Valitsus kavatseb kaotada ametiühingu liikmemaksude maksusoodustuse. Valitsusallikad kinnitasid möödunud reedel Iltalehtile, et valitsus otsustab maksusoodustuse õiguse kaotamise eelarveläbirääkimiste käigus. Samuti kavatseb valitsus kaotada tööandjapoolsete organisatsioonide liikmemaksude maksusoodustuse õiguse.

Ametiühingu liikmemaksu maksusoodustuse õiguse äravõtmine oli päevakorras juba 2023. aasta kevadel valitsusläbirääkimistel, kuid see ei edenenud.

Ametiühingu liikmemaksu maksusoodustuse õiguse kaotamine suurendab ametiühingutesse kuuluvate isikute maksustamist. Valitsus kavatseb selle probleemi lahendada tulumaksu kärbetega.

Iltalehti info kohaselt ei ole aga mittetulundusühingute, näiteks sihtasutuste ja muude ühenduste maksusoodustust kavas kaotada. Teema on eriti oluline võimupartei, Rootsi erakonna jaoks.

Iltalehti info kohaselt on eelarveläbirääkimistel laual ka rohepöörde investeeringute maksusoodustuse pikendamine. Kehtivat maksusoodustustust tuleb taotleda 2025. aasta jooksul ja see arvatakse maha ettevõtte tulumaksust 2028. aastal algaval maksuaastal.

Hetkel on investeerimishüvitise suurus 20 protsenti investeerimishüvitise saamise tingimustele vastavatest kuludest, kuid mitte rohkem kui 150 miljonit eurot ettevõtte kohta.

Veel pole teada, kui kauaks investeerimishüvitist pikendatakse või kas see laieneb ka väiksematele ettevõtetele.

Põlissoomlaste erakond avaldab teatavasti survet näiteks kliimameetmete ambitsioonikuse vähendamisele, arenguabi kärpimisele ja immigratsiooni karmistamisele.

Põlissoomlaste erakond üritab kliimaseadust muuta. Näiteks 2035. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärk on karm. Koonderakonna ja Rootsi erakonna jaoks pole süsinikuneutraalsuse eesmärgi muutmine iseenesestmõistetav.

Põlissoomlaste erakond on kuuldavasti vaimustuses Soome Saetööstuse ja FCG erinevate organisatsioonide tellitud uuringust, kuidas raiepiirangud mõjutaksid tööstust ja majandust.

Soomes on muu hulgas kliimapaneel (15. aprill) kutsunud üles piirama metsaraiet, et saavutada Soome süsinikuneutraalsuse eesmärk. Saetööstus tellis koos mitme organisatsiooniga FCG-lt uuringu, kuidas raiepiirangud mõjutaksid tööstust ja majandust. Raie piiramine ligikaudu 55 miljoni tihumeetrini 2035. aastal vastaks ligikaudu 10-15 tööstusliku saeveski aastasele puidukogusele. Piirangud vähendaksid 2035. aastal saetööstuse eksporti 400 miljoni euro võrra ning aastatel 2026-2035 väheneks eksport ligikaudu 2-3 miljardi euro võrra. Töökohad saetööstuses väheneksid otseselt ja kaudselt tuhandete võrra, teatas Soome saetööstuste liit neljapäeval pressiteates.

Laual on ka uues maakasutusseaduses tuulikute ja asulate vahelise fikseeritud minimaalse vahemaa arvestamise kohta.

Iltalehti teatas neljapäeval, et valitsuses on vaidlusi tekitanud ka bensiini hind. Mida hinnatõusu põhjustava biolisandiga ette võetakse, selgub eelarveläbirääkimiste aruteludes või hilisemates vaidlustes.

Veel on kaalumisel ka transpordiinvesteeringud, kokku sadades miljonites. Ühest küljest tahetakse projekte, kus saaks kopa kohe maasse lüüa, aga kaalumisel on ka suuremad projektid.

Iltalehti teatas juba novembris Lapimaa suurematest transpordiprojektidest, mida NATO jõudlusnõuetest tulenevalt teostatakse.

Valitsus peaks otsustama ka Turu nn tunnirongi pikenduse.