Leedu kavatseb uuendada ja kindlustada teist marsruuti läbi Suwałki koridori – Poola piiri ääres asuva olulise läbipääsupunkti, mida peetakse üheks tõenäolisemaks piirkonnaks Venemaa tulevaste rünnakute jaoks Euroopa Liidu ja NATO vastu.

„Need teed [on] meie jaoks julgeoleku ja kaitse seisukohast kriitilised,” ütles Leedu kaitseministri asetäitja Tomas Godliauskas telefoniintervjuus väljaandele Politico. „Nad on alati olnud osa meie tsiviil-sõjalisest planeerimisest kui peamised maapealsed marsruudid liitlaste toetuseks kriisi ajal.”

Nn Suwałki lõhe on hõredalt asustatud 100 kilomeetri laiune metsane tasane maa, mis ühendab Poolat ja Leedut ning piirneb Kremli liitlase Valgevene ja Venemaa Kaliningradi eksklaaviga. Seda peetakse üheks NATO kõige haavatavamaks punktiks, mis toimib olulise maismaakoridorina, mis ühendab Balti riike ülejäänud alliansiga.

Leedul on praegu koridori ületavat kaks põhimaanteed: üks, mis kulgeb Leedus Kaunasest Varssavisse, mis on osa Via Baltica sõjaväekoridorist, ja tavaline marsruut Leedu pealinna Vilniuse ja Poola linna Augustówi vahel.

Koostöös Poolaga kavatseb Leedu nüüd laiendada oma sõjalise infrastruktuuri võrgustikku lisaks Via Balticale, mis on liitlasvägede abivägede peamine marsruut riigis, uuendades Vilniuse-Augustówi maantee kahesuguse kasutusega nii tsiviil- kui ka sõjaliste vajaduste jaoks.

Via Baltica ja Rail Baltica liin – projekt, mille eesmärk on ehitada kiirraudteeühendus Baltikumist Poola – on praegu sõjalise mobiilsuse peamised kanalid. Eesmärk on parandada kaubavoogusid, hõlbustada vägede liikumist ja toetada võimalikke tsiviilelanike evakueerimist sõja korral. „See on veel üks võimalus parema logistika tagamiseks vajaduse korral,” ütles Godliauskas.

Jõupingutused on osa laiemast Euroopa plaanist investeerida kahesuguse kasutusega infrastruktuuri – projektidesse, mis on kavandatud nii tsiviil- kui ka sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Sellised riigid nagu Hispaania, Belgia ja Slovakkia jätkavad sarnaseid uuendusi. EL-i kaitsevolinik Andrius Kubilius ütles, et blokk peab kulutama vähemalt 70 miljardit eurot, et kiiresti kohandada oma raudtee-, maantee-, mere- ja lennukoridore.

Lisaks liikuvuse parandamisele võib Suwałki projekt hõlmata ka uusi piiri turvameetmeid. „Eriti Suwałki piirkonnas räägitakse uutest kaitsetest Kaliningradi ja Valgevene piiril,” ütles Godliauskas, mainides arutelusid mobiilsuse vastaste elementide, näiteks teekontrollipunktide ja blokeerimissüsteemide, näiteks betoontõkete paigutamist piiri lähedale või piirile.

Godliauskas ütles ka, et vägede ja kaupade liikumisvabaduse tagamine kahel teel on prioriteet, ning lisas, et tõenäoliselt jälgib Venemaa selliseid piirikaitseoperatsioone tähelepanelikult kui „tundlikku ja elutähtsat” teavet.

Ta lisas ka, et turvameetmed ulatuvad füüsilisest valdkonnast kaugemale. „Arutame, kuidas käsitleda GPS-i signaali muutmist ja segamist Venemaalt, mis juba mõjutab meie tsiviillennundus- ja navigatsioonisüsteeme.”

Projekti käigus rekonstrueeritakse 113 kilomeetrit teed ja renoveeritakse kaheksa silda. Leedu transpordiministri asetäitja Roderikas Žiobakas ütles hiljuti, et tööd loodetakse lõpetada 2028. aastaks.

Godliauskas on ettevaatlikum. „Rahvusvaheliste projektide puhul võivad asjad kauem aega võtta,” ütles ta. „Kuid loodame, et geopoliitiline olukord, meie huvi ja Poola võimalused võimaldavad meil selle ajajooneni jõuda.”

Leedu loodab saada projektile EL-i rahastuse. Teeme EL-is – koos Poola, Eesti ja Lätiga – lobitööd, et tagada nende projektide prioriteetsus bloki järgmises mitmeaastases eelarves, ütles Godliauskas.

Kuigi teeprojekt on kooskõlas EL-i ja NATO sõjalise mobiilsuse eesmärkidega, ei kuulu see ametlikult kummagi organisatsiooni programmidesse. Selle asemel rahastatakse seda Poola ja Leedu transpordi- ja kaitseministeeriumide kahepoolse algatusena.

„Investeerime Leedu piirini ulatuvasse lõiku ja palume Poolal uuendada oma Augustówi tee poolt, et see vastaks sõjaväelise mobiilsuse standarditele,” ütles Godliauskas.