Soome majandus on kasvamas, kuid maailma kaubandussõda ähvardab kasvu oluliselt aeglustada. Riigi rahaline seis on on nõrk ja puhvrid kaubandussõjaks olematud, hindas rahandusministeerium täna 30. aprillil avaldatud prognoosis.

Soome majandus pöördus eelmisel, 2024. aastal majanduslangusest kasvule ning tänavuse aasta alguse andmete põhjal on majanduskasv jätkanud aastavahetusest saadik kiirenemist. Muutused rahvusvahelises kaubanduspoliitikas on aga selgelt nõrgendanud majanduse väljavaateid.

Prognoos esitab baastrajektoori ja kahte stsenaariumi kaubandussõja ja EL-i tariifide mõju kohta Soome sisemajanduse koguproduktile (SKT). Baasstsenaariumi korral, mis eeldab, et tollitariifid kehtivad vaid lühikest aega, kasvab SKT 2025. aastal 1,3 protsenti, 2026. aastal 1,6 protsenti ja 2027. aastal 1,5 protsenti.

Stsenaariumides, kus tollitariifid jäävad kehtima pikemaks perioodiks, on SKP kasv aastatel 2025 ja 2026 selgelt aeglasem. See tähendaks ka oluliselt suuremat eelarve puudujääki ja riigivõla kasvu võrreldes baastasemega.

„Me ei oska ennustada, kuidas ja miks tollitariifid muutuvad ning millised on lõplikud tagajärjed. Seetõttu vaatame tulevikku baasprognoosi ja kaubandussõja stsenaariumide abil. Ebakindlus sööb majandust, kuid paljud tegurid toetavad siiski lootusrikkaid väljavaateid,” märgib ministeeriumi osakonnajuhataja Mikko Spolander.

Reaalmajanduse prognoos ei sisalda valitsuse eelarveläbirääkimiste ajal tehtud otsuste mõjusid.

Ebakindlus ja kaubandussõda ohustavad ülemaailmset majanduskasvu

Maailmamajanduses on ebakindlus selgelt suurenenud, sest aasta alguses teravnesid kaubanduspinged. Ebakindlus nõrgendab tõenäoliselt nii kodumajapidamiste tarbimist kui ka ettevõtete investeeringuid. Euroala ja USA, aga ka kogu maailmamajanduse väljavaated on nõrgenenud.

Kui USA väljakuulutatud tariifitõususid madalamaks kaubelda ei õnnestu, on neil selgelt negatiivne mõju maailma majanduskasvule ja Soome ekspordile. Ilma tollitariifideta on Soome ekspordiväljavaated soodsad ning teenuste eksport on kiiresti kasvanud.

Kodumajapidamiste ostujõu kasv suurendab tarbimist

Inflatsioon on oluliselt aeglustunud ja jääb mõõdukaks. Inflatsiooni alanemise ja palgatõusu mõjul on reaalpalk hakanud kasvama. Leibkonna keskmise reaalsissetuleku kasvu pidurdavad sel aastal aga nõrk tööhõive olukord, sotsiaaltoetuste kärped ja maksutõusud. Reaalsissetulekute kasv aga kiireneb järgmisel aastal tööhõive olukorra paranedes.

Lisaks sissetulekute ja tööhõive nõrgale olukorrale on kodumajapidamiste tarbimist vähendanud nõrk kindlustunne majanduse vastu ja usk hindade jätkuvasse tõusu. Leibkonnad on kulutanud vähem, kui sissetulek lubaks. Ebakindluse leevendamine kiirendaks ka tarbimise kasvu.

Investeeringud on selgelt kasvamas

Investeeringud on viimasel kahel aastal järsult vähenenud, eelkõige on ehitust vähendanud intressimäärade tõus. Ehituses on aga põhi läbitud ja elamuehitus kosub. Ometi jääb ehitamine pikaajaliste vajadustega võrreldes madalaks.

Kiiret kasvu on oodata rohepöörde ja tehnoloogia arenguga seotud investeeringute osas. Soome investeerimisplaane on rekordiliselt palju ja tänavu muutuvad need ka konkreetseks. Investeeringuid suurendavad ka kaitsehanked, mis kasvavad tänavu märgatavalt tänu hävitajate ostule.

Ees ootab pööre tööhõives

Tööhõive väheneb jätkuvalt, kuid tootmise elavnedes pöördub see tänavu kasvu poole. Töötuse määr tõuseb aga tänavu 8,8 protsendi juurde. Tööga hõivatute arv kasvab alles järgmisel aastal selgelt ja töötus langeb 8,3 protsendini. 2027. aastal hõive kasv jätkub ja hõivemäär (20–64-aastased) tõuseb 77,3%-ni.

Lisaks majandusnõudlusele mõjutavad tööturgu ka valitsuse tööhõivemeetmed ja migratsioon. Mõlemad suurendavad tööjõu pakkumist ja potentsiaalset toodangut, kuid prognoosiperioodil on need eriti nähtavad kõrgema töötuse ja madalama tööhõive määrana.

Valitsemissektori eelarve puudujääk on endiselt suur

Riigieelarve olukord on osutunud kardetust nõrgemaks. Valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2024. aastal 4,4 protsenti SKT-st. Nõrk lähtepunkt kajastub ka käesoleval aastal. Tänavu on valitsemissektori puudujääk 3,8 protsenti SKT-st.

Valitsus otsustas kevadistel eelarve läbirääkimistel suuremahulise kasvupaketi ning aprilli alguses tõsta kaitsealaste kulutuste taset 2029. aastaks vähemalt 3 protsendini SKT-st. Riigieelarve prognoos arvestab tavapäraselt ainult mõlema otsuse otseseid mõjusid, mis tähendab, et otsuste võimalikud kaudsed mõjud majandusaktiivsuse kasvule prognoosis ei sisaldu. Otsesed mõjud suurendavad oluliselt valitsemissektori eelarve puudujääki.

Varem otsustatud kohandamismeetmete ja majanduse elavnemisega väheneb puudujääk 2026. aastal 3,2 protsendini SKT-st ning püsib üle kolme protsendi kogu prognoosiperioodi kuni 2029. aastani. Käesoleval aastal tõuseb riigiasutuste võla suhe üle 85 protsendi, misjärel on võlakasvu kiireim faas selja taga. Võla suhe kasvab prognoosiperioodi jooksul järk-järgult peaaegu 90 protsendini 2029. aastal.

Majandust ohustavad riskid on peamiselt ebasoodsad ja nende realiseerumine nõrgestaks oluliselt riigi rahanduse olukorda

Kaubanduspoliitika ja kaubandussuhetega seotud riskid ja ebakindlus on tõusnud erakordselt kõrgele tasemele. Nende riskide realiseerumisel Soome majanduskasv aeglustub ja riigieelarve puudujääk süveneb. Teisest küljest võivad nõudlust Soomes toodetavate kaupade ja teenuste järele suurendada ka Ukraina sõja katkemine, riigi ülesehitamine ning investeeringud taristusse ja kaitsesse mitmes Euroopa riigis.

Riigieelarve väljavaadet ohustavad lisaks majandusolukorrale ka muud riskid. Täiendavad kulutused kaitsele suurendavad riigivõlga, kui seda ei rahastata uute säästude või maksutõusude kaudu. Varem otsustatud tööhõivemeetmete hilinenud mõjuga on seotud oht. Kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse palgaläbirääkimised alles käivad ning läbirääkimiste tulemus kajastub riigieelarves. Lepingu mõju võib aga olenevalt läbirääkimiste tulemusest olla positiivne või negatiivne. Kevadistel eelarveläbirääkimistel otsustatud kasvumeetmete risk on positiivne, kuna kasvumeetmete mõjude prognoos sisaldab vaid neid mõjusid, mis koheselt suurendavad riigieelarve puudujääki.

Võla suhe on praegu prognooside kohaselt 90 protsendi lähedal. Kuna puudujääk on niigi suur ja võla suhe kõrge, on potentsiaalselt veelgi hullemateks majandusperioodideks puhvreid vähe.