Peaaegu 75 aastat on olnud selgelt Ameerika kohustus, et USA nelja tärni kindral jälgib kõiki NATO sõjalisi operatsioone Euroopas – see väejuhatus sai alguse toonasest Teise maailmasõja kangelasest ja tulevasest presidendist Dwight Eisenhowerist.

Kuid Trumpi administratsioon kaalub kahe planeerimise ja USA kaitseministeeriumi Pentagoni ülevaatega kursis oleva kaitseametniku sõnul selle korra muutmist, vahendab NBC News.

Pentagon on tegemas USA sõjaväe väejuhatuste ja peakorterite olulist ümberkujundamist. Kaks kaitseametnikku ütlesid, et üks kaalumisel olevatest plaanidest seisneb selles, et USA loobub NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja rollist, mida sõjalises kõnepruugis nimetatakse SACEUR-iks. Praegu selles rollis olev kindral, kes töötab ka USA Euroopa väejuhatuse juhina, on olnud peamine ülem, kes jälgib Ukraina toetamist sõjas Venemaa vastu. Ei ole selge, kui kaua selline ümberkorraldamine aega võib võtta ja seda võidakse selle täideviimise ajaks muuta. USA parlament Kongress võib ka sekkuda, kasutades rahakotti, kui liikmed peaksid olema algatuse mis tahes aspektile vastu.

SACEUR-ist loobumine oleks, kui mitte midagi muud, suur sümboolne muutus jõudude tasakaalus NATO-s, liidus, mis on määratlenud Euroopa julgeolekut ja rahu alates II maailmasõjast.

„See, et USA loobub NATO liitlasvägede kõrgeima ülema rollist, on Euroopas märkimisväärne signaal alliansist lahkumise kohta,” ütles eruadmiral James Stavridis, kes töötas aastatel 2009–2013 SACEUR-i ja Euroopa väejuhatuse ülemana.

„See oleks eepilise proportsiooniga poliitiline viga ja kui me sellest loobume, ei kavatse nad seda tagasi anda,” kirjutas ta. „Me kaotaksime tohutul hulgal mõjuvõimu NATO-s ja seda nähtaks õigesti kui tõenäoliselt esimest sammu alliansist täielikult lahkumise suunas.”

Pärast seda, kui Eisenhower ametikoha avas, on seda pidanud mõned riigi silmapaistvamad sõjaväejuhid. Lisaks Stavridisele on nende hulgas ka Alexander Haig, kes oli ka kahe presidendi personaliülem ja kolmanda välisminister; John Shalikashvili, kellest sai staabiülemate ühendkomitee esimees; ja Wesley Clark, kes kandideeris 2004. aasta demokraatide presidendikandidaadiks.

Kavandatav ümberkorraldamine tuleneb sellest, et Trumpi administratsioon on vähendanud föderaalvalitsuse kulutusi ja personali. President Donald Trump ja kaitseminister Pete Hegseth on teinud selgeks, et uus administratsioon soovib, et Euroopa partnerid võtaksid Euroopa kaitse eest rohkem vastutust. Kui USA loobub SACEUR-ist, peaksid teised NATO riigid tõenäoliselt ise valima, milline riik komandöri esitab.

Trump on korduvalt kritiseerinud NATO liikmesriike, et nad ei täida alliansi seatud eesmärki protsendina SKT-st, mida iga riik peaks kulutama kaitsele. Nagu NBC News varem teatas, kaalub ta ka suurt poliitilist muutust, mille kohaselt ei pruugi USA kaitsta NATO kaasliiget, kui teda rünnatakse – see on alliansi põhiprintsiip –, kui riik ei täida kaitsekulutuste künnist.

SACEUR-i muutuse ajakava, kui see juhtub, pole veel kindlaks määratud. Praeguse SACEUR-i, armeekindral Chris Cavoli kolmeaastane ametiaeg peaks lõppema käesoleva, 2025. aasta suvel.

Sõjaväe 11 väejuhatusest viis võiks arutlusel oleva plaani raames koondada, ütlesid kaks plaaniga kursis olevat kaitseametnikku.

Kaalutav ulatuslik ümberkujundamiskava võib hõlmata ka kahte võimalikku muudatust, millest NBC News on varem teatanud: USA Euroopa väejuhatuse ja USA Aafrika väejuhatuse ühendamine üheks väejuhatuseks Saksamaal Stuttgardis, samuti USA Lõuna väejuhatuse peakorteri sulgemine Floridas, et ühendada see USA Põhja väejuhatusega.

Planeeringuga kursis olevate ametnike sõnul võimaldaks juhatuste ühendamine sõjaväel raha kokku hoida, vähendades kattuvate kohustustega personali. Kui kõik kaalutavad muudatused ellu viiakse, võib NBC Newsi poolt läbi vaadatud Pentagoni ülevaate kohaselt esimesel aastal säästa kuni 270 miljonit dollarit. See kokkuhoid moodustaks ligikaudu 0,03% kaitseministeeriumi 850 miljardi dollari suurusest aastaeelarvest.

Sellist laadi ümberkorraldust, mida on arutatud kahe kuu jooksul, näib olevat ajendatud kulude kärpimisest, mitte uuest terviklikust sõjalisest strateegiast, ütles erukindral Ben Hodges, kes teenis viimati Euroopas armee ülemana.

Kaalutud sammud Euroopas võivad vähendada Ameerika mõju seal, kuna USA võib kaotada juurdepääsu peamistele mereväe- ja õhuväebaasidele Itaalias, Saksamaal, Poolas ja Hispaanias – baasidele, mis toovad USA-le kasu, lähendades need potentsiaalsetele missioonidele ning andes neile rohkem mõjuvõimu ja juurdepääsu piirkondlikele sõjaväeametnikele, mitte ainult oma liitlastele, ütles Hodges.

„Kui hakkate planeerimise ja luurega tegeleva peakorteri suutlikkust vähendama, teeb see meile ainult haiget,” ütles Hodges NBC Newsile. „Milline strateegiline analüüs pani neid tahtma seda teha? See juhtus nii vara, et see lõhnab selgelt pigem kulude kärpimise kui strateegilise analüüsi järele.”

Juhatuste ühendamine Euroopas ja Aafrikas võib osutuda problemaatiliseks, kuna piirkonnad on liiga ulatuslikud ja tekitavad hulgaliselt probleeme, märkis Stavridis e-kirjas. Neid ühendati kuni Aafrika väejuhatuse loomiseni 2007. aastal president George W. Bushi juhtimisel neil põhjustel.

„USA Euroopa ja USA Aafrika väejuhatuse ühendamine üheks üksuseks loob megavõitleva väejuhatuse, mis on tõesti liiga suur, et ükski inimene saaks realistlikult hallata,” kirjutas ta. „Liiga palju riike, liiga palju inimesi, liiga palju erinevaid probleeme. Kui need ühendati, enne kui ma olin USA Euroopa väejuhatuses, määrati selle tõttu väejuhatuseks kaks nelja tärni. Meil ​​on parem, kui need kaks väejuhatust eraldataks ja kvaliteetsed neljatärniohvitserid keskenduvad igaühe juhtimisele eraldi.”

Kuid Stavridis, kes on ka Lõuna väejuhatuse endine ülem, lisas, et ta usub, et Lõuna väejuhatuse ja Põhja väejuhatuse ühendamisel on „vägagi mõtet”.

„Juhtimisulatus on väiksem ja saavutatud tõhusus on suurem,” ütles ta.

Kui Pentagon otsustab AFRICOM-i ja EUCOM-i üheks väejuhatuseks liita, on see osa SACEURi- rolli kaotamise õigustusest, ütlesid kaks kaitseametnikku, sest nii suure ala järelevalve on juba piisavalt suur töö ühele inimesele, kui see isik ka NATO sõjalisi operatsioone jälgib.

Geograafiliste juhatuste kaotamine toob kaasa poliitilise riski, kuna mõned riigid võivad tunda, et USA on neid tähtsuse järjekorda seadnud. See jätab komandöridele ka suured geograafilised vastutusalad, mis võivad muuta nad haavatavamaks, selgub Pentagoni ülevaatest, mille NBC News läbi vaatas.

Kulude kokkuhoiu plaanid hõlmavad ka potentsiaalselt sadade seni Pentagonis olnud ühendstaabi töötajate kolimist Virginia osariigis Suffolkis asuvasse sõjaväerajatisse. Ühisstaap koosneb praegu kaheksast direktoraadist või osakonnast, millest igaühel on erinev fookusvaldkond.

J7, ühendstaabi direktoraat, mis jälgib ühendvägede arendamist, väljaõpet ja haridust, võidakse täielikult kaotada. Kuigi sõjaväeteenistused – armee, merevägi, merejalaväelased, õhuvägi, kosmosevägi ja piirivalve – vastutavad igaüks oma väljaõppe eest, vastutab see direktoraat teenistuste koondamise eest väljaõppeks, et nad oleksid valmis lahinguolukorras integreeruma.

Pentagoni ülevaate kohaselt võidakse koondada ligikaudu 375 tsiviilisikut, peamiselt need, kes töötavad plaanide, küber- ja ühisjõudude arendamise alal. J-7-s töötavad 350 sõjaväelast suunatakse ümber.

Ligikaudu pooled viie muu direktoraadi töötajatest – isikkoosseis ja personal (J1), logistika (J4), strateegia, plaanid ja poliitika (J5), küber (J6) ning jõudude struktuur, ressursid ja hindamine (J8) – koliksid seejärel Pentagonist Suffolki.

Plaan tunnistab mõningaid võimalikke kulutusi inimeste uude asukohta kolimisel, kuid hindab üldist pikaajalist kokkuhoidu umbes 470 miljonit dollarit järgmise viie aasta jooksul.

USA kosmoseväejuhatus võib ümberkorraldamise käigus kaotada ka oma raketitõrjekomponentide komando.

Kaitseministeeriumi ülevaates väidetakse, et raketitõrje ülesanne on teenistuste ja teiste võitlejate väejuhatuste poolt juba täidetud ning selle tulemusena saab selle operatsioone mõjutamata likvideerida. Kuid sulgemisega kaasneb tõenäoliselt töötajate kaotus, hoiatab ülevaade.

Eraldi 270 miljoni dollari suurusest kulude kärpimisest peatab USA tõenäoliselt ka USA vägede kavandatud laiendamise Jaapanis, mis säästaks umbes 1,18 miljardit dollarit.

NBC Newsi läbivaadatud ülevaates tunnistatakse, et Jaapani puhul on selle laienemise ärajätmisel poliitiline risk ning see võib kaasa tuua juhtimise ja kontrolli vähenemise.