Venemaa Kurski oblastis vallutatud territooriumi kaitsvaid Ukraina vägesid ründab raevukas Venemaa vastupealetung ning komandörid peavad peagi tegema raske valiku, kas jätkata võitlust või taanduda.
Kui nad ajastavad valesti, võidakse Ukraina väed toetusest ära lõigata, hoiatavad sõjaväeanalüütikud väljaandes Politico.
„Ukraina väejuhatus peab tegema valiku. Lahkuda Kurski oblastist, lõpetades operatsiooni ja säilitades sõdureid, või hoida kinni, riskides kaotada kõik,” ütles sõjaanalüütik Jan Matvejev.
Oma Telegrami kanalis kirjutades märkis ta, et lahing on viimastel päevadel radikaalselt muutunud. „Ainus tõeline põhjus Kurski tugipunktist kinni hoidmiseks on kasutada seda tulevastel läbirääkimistel läbirääkimiste elemendina. Kuid suure hulga kogenud sõdurite ja täiustatud varustuse kaotamine laiali venitatud kaitses võib oluliselt nõrgendada Ukraina sõjalist võimekust teistes piirkondades,” märkis ta.
Venemaa sõjameelne Telegrami kanal Dva Majora (Kaks Majorit) väidab, et Vene väed tungisid viimastel päevadel umbes nelja kilomeetri sügavusele Ukraina valduses olevale territooriumile ja üritavad vägede sissepiiramist.
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko tunnistas, et käimas on „rasked lahingud”. Ta ütles, et Venemaa ründeüksused üritavad tungida läbi ja haarata kontrolli alla olulist maanteed, mis kulgeb Ukrainas Sumõ oblastis asuvast Junakivkast Ukraina kontrolli all oleva Sudžani.
Ukraina ootamatu piiriülene sissetung Venemaa Kurski oblastisse eelmise, 2024. augustis tuli Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema kindralite jaoks üllatusena. See muutis ka Ukraina narratiivi, mis seni oli venelastele pidevalt territooriumi kaotanud.
Sissetung Venemaale näitas, et Ukraina säilitas teatud rünnakuvõime.
Kuid sissetungi ei kavandanud Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja tema kindralid eesmärgiga muuta konflikti käiku: see pidi olema sõjast väsinud ukrainlaste moraali tõstmiseks – suures osas tõstis see tuju – kui ka läbirääkimiste osaks mis tahes järgnevatel rahuläbirääkimistel.
Mõne päeva jooksul pärast sissetungi laiendasid neljast brigaadist koosnevad Ukraina üksused kiiresti sillapead, mis oli esimene sissetung Venemaale pärast Teist maailmasõda. Ja nädala pärast väitis Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrski, et Ukraina on Venemaa sees hõivanud peaaegu 1000 ruutkilomeetrit territooriumi.
Sellest ajast peale on Ukraina eliitüksused, sealhulgas 95. õhurünnakubrigaad, 115. mehhaniseeritud brigaad ja 8. eriotstarbeline rügement võidelnud, et hoida oma positsioone eskaleeruva vasturünnaku ees. Ja nüüd on nad tugevate droonirünnakute tõttu märkimisväärse surve all ja näevad vaeva, et tagada varude sujuv voog.
Ukraina sõdur Artjom Karjakin teatas Facebooki postituses, et Venemaa on Kurski lahingusse viinud mõned oma parimad droonimeeskonnad. Nad suudavad tõsiselt takistada Ukraina logistikat ja manööverdamisruumi.
„Alates 2024. aasta lõpust on Venemaa järsult suurendanud FPV droonide kasutamist erinevatel sagedustel, fiiberoptiliste ühendusi ja fikseeritud tiivaga tüüpe. Nende esmane eesmärk on häirida meie logistikat,” ütles ta.
„Meie jõud on hädas laskemoona ja toiduainete tarnimisega. Haavatute evakueerimine on muutunud ohtlikuks ja pikaajaliseks protsessiks. Mõned sõdurid on pidanud jalgsi välja minema, sest transport ei pääse läbi,” lisas ta.
Samal ajal on Venemaa maaväed koos Põhja-Korea liitlasvägedega edasi liikunud kolmel rindel, püüdes sisse piirata ja haarata enda kontrolli alla Ukraina Sumõ oblastisse viivat strateegilist teed.
Maineka interaktiivse sõjategevuse veebikaardi DeepStateMap andmetel on Ukraina kontrolli all olevat territooriumi märkimisväärselt vähendatud ning selle pindala võib kahaneda alla 100 ruutkilomeetri ja selle kitsaim punkt on vaid tosina kilomeetri laiune.
Sõjaväeanalüütik Mõkola Bieliskov ütles väljaandele Politico, et väiksemat territooriumi võib olla lihtsam kaitsta.
„Algselt oli see päris suur alla. Nüüd on meil enam-vähem piisavalt vägesid, et seda kaitsta,” ütles ta. Kuid lisas: „Kui logistika muutub talumatuks, siis peame taganema. Kindlasti.”
